Soome Hyvinkää mees Jarno reisis koos sõbraga läbi terve Euroopa kuni Vatikanini välja. Vähemalt pool 3500 kilomeetrist matkati jalgsi.
Kokku kestis 46-aastase Jarno ja tema 20-aastase sõbra Saija reis kaks kuud. Selle aja jooksul magati lageda taeva all Poola mägedes, ööbiti sõbraliku Itaalia pere juures ning matkati läbi idülliliste külade tee ääres, vahendab Helsingin Sanomat.
Seljakotireis toimus 2018. aasta suvel ning päeva eelarve oli vaid 10 eurot. Reisiti läbi Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Austria ja Itaalia. Pool 3500 kilomeetrist kõnniti jalgsi ja teine pool hääletati.
See, et Jarno sellisele reisile sattus oli osalt juhus. Nimelt oli tal algul kavatsus reisida matkabussiga läbi Euroopa. Tal oli kokku lepitud oma toonase abikaasa ja sõpradega ühine väljas söömine. Ent ühtäkki teatas abikaasa, et ei tulegi sööma. Tuli paari ühine tuttav, kes andis mehele üle pappkasti: seal sees olid kampsun ja kiri, et mees pole enam koju oodatud. Mees oli üleöö jäänud kodutuks.
Nõnda asendus matkabussireis olematu eelarvega seljakotireisiga. Reisikaaslaseks tuli sõber Saija. Mees oli tutvunud Saijaga juba varem, kui õpetas talle loomade eest hoolitsemist.
Reisi sihtkoht Vatikan selgus alles hiljem Lätis, kus nad tutvusid ühe Prantsuse mehega. Ligi 40-ne mees oli kaks aastat ringi rännanud ja rääkis pühadusest ning sellest, et tänu sellele on paljud oma elu korda saanud. Nõnda võeti sihtkohaks Rooma ja Vatikan.
Reis kulges probleemideta, kuigi tuli magada lageda taeva alla ja rasketes ilmaoludes. Kõige raskem oli liikumine Itaalias, kus inimesed polnud harjunud hääletamisega. Tagasi Soome lennati lennukiga, et mitte jääda talve peale. Tagasilennu peale kulus vaid paar tundi, võrreldes selle paar kuuga, mis võttis minek.
Rännak mõjutas nii Jarnot kui Saijat, kes tagasi tulles asutasid loomulikule suhtlemisele pühendatud ühenduse (KiDo – Association of Natural Relationship). Reisi käigus selgus, et inimene ei vaja eluks palju – kõige tähtsam on õppida hindama inimste headust, siis soe toit, magamisase ja võimalus end pesta.
Kuigi hääletades reisimine polnud esialgne plaan, kavandab Jarno juba uut reisi. Tema väitel oli see reis kõige parem reis, mis tal kunagi elus on olnud ja see andis palju enam kui mõni tavaline reis. Ta ei teadnud, kellega kohtub või kuhu satub. See andis elule uue suuna – mitte kunagi ei tea, mis homne päev toob ja see ongi põnev.
Nüüd soovitab Jarno sellist reisimist teistelegi – pole vaja muud, kui seljakott selga ja Euroopa poole teele.
https://www.hs.fi/kaupunki/hyvinkaa/art-2000006132971.html
