Uue vasakpoolse valitsuse programmist on juba üht-teist välja lekkinud. Nii näiteks on teada, et kallineb kütus ja tahetakse kehtestada teemaksud. Keskharidus muutub kohustuslikuks

Valitsuse moodustaja, sotside esimees Antti Rinne on juba öelnud, et uus valitsus suurendab jooksvaid kulusid 1,2 miljardi euro võrra aastas. Maksutõusud moodustavad kokku 700 miljonit eurot aastas.

Siin on olulisemad punktid, mis praeguseks on teada:

1. Suure tulu maksuerinevus jääb püsima

Uus valitsus näeb ette väikse ja keskmise tuluga inimeste maksukoormuse vähenemist, et kompenseerida kaudsete maksude tõstmist. Samas aga jäetakse alles suure tuluga inimeste kõrgem maks ehk nn solidaarsusmaks. Selle alampiir on käesoleval aastal 76 100 eurot aastas.

2. Töötulutoetus kannustab tööd vastu võtma

Valitsus kavandab väikse sissetulekuga inimestele uut töötulutoetust, mis kannustaks inimesi tööd vastu võtma. Töötulutoetus tähendab, et tulumaks võib väikse sissetulekuga inimestel, pensionäridel ja ettevõtjatel olla negatiivne. Väikse sissetulekuga inimene saaks maksu maksmise asemel raha peale.

Töötulutoetus rakendub plaanide kohaselt 2022. aastaks. Sotsid käisid töötulutoetuse idee välja aasta tagasi, et inimesi rohkem tööle meelitada.

3. Väikestele pensionitele 50 eurot peale

Valitsus suurendab alla tuhande euro suuruseid pensione 50 euro võrra kuus. See toetus läheb maksma 180 miljonit eurot. See muutus on väiksem kui Antti Rinne varasem lubadus. Aasta tagasi lubas Rinne maksta 100 eurot peale kõigile pensionäridele, kelle pension jääb alla 1400 euro kuus.

4. Eluasemelaenude intressisoodustus kaob ära

Eluasemelaenude intressisoodustust on igal aastal kärbitud ja tulev valitsus jätkab samas vaimus. Valitsusperioodi lõpuks tahetakse eluasemelaenude intressisoodustus üldse ära kaotada. Praegu saab maksustatavast tulust maha arvata 25 protsenti eluasemelaenude intressidest. Näiteks 100 000 euro suuruse laenu puhul intressiga 1 protsent annab tänavu soodustust 75 eurot. Maksusoodustuse vähendamine pole probleeme põhjustanud, kuna intressid on väga madalad.

5. Sigarettide ja alkoholi maksustamine suureneb

Sigarettide ja tubakatoodete maksutõus on valitsusperioodi jooksul 200 miljonit eurot. Möödunud aastal tõid sigaretid valitsusele tuli 1,1 miljardit eurot.

Tubakaaktsiisi on valitsus pidevalt tõstnud, viimati tõusis maks käesoleva aasta algul.  Järgmine tõus on juulikuus. Selle tõusu otsustas eelmine, peaminister Juha Sipilä valitsus.

Alkoholi maksustamine suureneb 50 miljoni euro võrra. Samal ajal jälgitakse, kuidas mõjutab maksutõus alkoholi sissevedu. Eesti vähendab alkoholiaktsiisi 25 protsendi võrra, mis suurendab sissevedu. Eesti otsused võivad mõjutada Soome valitsuse soovi makse tõsta.

Karastusjookide makse on kavas suurendada kokku 25 miljoni euro võrra. Rahvatervise huvides tõstetakse maksu suhkrut sisaldavatel jookidel. Valitsus selgitab, kas marjamahlad saab maksu alt välja jätta.

Valitsus kavandab ka uut tervisemaksu, mis puudutaks näiteks suhkrut.

6. Politseinikke tuleb juurde

Politseinike arvu suurendatakse 300 võrra. See läheb aastas maksma kümneid miljoneid eurosid.

Seni on Soomes politseinike arv pidevalt vähenenud. Veel käesoleva kümnendi algul oli Soomes 7800 politseinikku, aga nüüd on neid 7200. Soome politsei alaliitude soov on olnud tõsta number 7850 peale.

Uued politseinikud asuvad tööle hõreasustusega piirkondades. Juurde palgatakse ka prokuröre.

7. Hooldajaindeks tõstetakse 0,7 peale

Eakate hoolduse indeks tõstetakse praeguse 0,5 pealt 0,7 peale ühe hooldatava kohta. Enne on üleminekuperiood, mille käigus selgub, kas hooldajaid on piisavalt ja koduhoolduse kvaliteet ei kannata.

8. Suureneb fossiilsete kütuste maksustamine

Fossiilsete kütuste maksustamist on kavas tõsta 250 miljoni euro võrra. Maksutamine jõustub täiel määral 2023. aasta lõpuks. Maksu mõju kompenseeritakse väiksepalgalistele tulumaksu vähendamisega.

Valitsus tahab tööautode kasutamise soodustusi kujundada nii, et eelistatud oleksid vähem saastavad autod. Lisaks vabastab valitsus elektriautode laadimise maksu alt ja muudab sellega elektriautode kasutamise ahvatlevamaks.

9. Võimaldatakse teemaksude kehtestamine

Uus valitsus tahab võimaldada esialgu teemaksude kehtestamise linnapiirkondades. Teemaksu rakendamist soovib Helsingi ühistranspordiettevõte HSL, kuna siis on võimalik saavutada soovitud saastetaseme vähenemine. Samal ajal muudavad teemaksud liikluse sujuvamaks ja toovad lisaraha ühistranspordile. HSL pole veel selgitanud, kuidas teemaksud kehtestatakse ja kuhu need täpselt tulevad. Sobiv süsteem valitakse välja prooviperioodi käigus.

10. Keskharidus muutub kohustuslikuks

Tulevikus muutub kohustuslikuks ka gümnaasiumi- või kutsekeskkooli õpe. Teise astme ehk keskhariduse kohustuslikuks muutmise eest on võidelnud eriti Soome sotsid. Praegu lõppeb koolikohustus põhikooliga või kui õpilane on 17-aastane.

See uuendus läheb maksma 180 miljonit eurot. Kui keskharidus muutub kohustuslikuks, siis on õppematerjalid ja muu õpilastele tasuta. Kutsekeskkoolidesse võetakse seoses muudatusega juurde ligi 1000 õpetajat. Seda muudatust kavatsetakse rahastada riigivara müügiga.

11. Kõik lapsed saavad tagasi õiguse lasteaiale

Uus valitsus tahab taastada igale lapsele õiguse käia lasteaias. Eelmine Sipilä valitsus piiras laste õigust käia lasteaias. Lapsel oli õigus käia lasteaias vaid 20 tundi nädalas, kui vanemad olid töötud või ei õppinud. Osa linnu nagu Helsingi ja Tampere ei piiranud ka varem laste õigust käia lasteaias.

Uus valitsus tahab taastada ka väiksemad lasteaedade rühmakoosseisud ja alandada lasteaiatasusid.

12. Transinimesed saavad õiguse sünnitada

Seadusest võetakse välja punkt, mis keelab sugu vahetanud nn transinimestel sünnitada. Praegune seadus näeb ette, et sugu vahetav inimene peab end steriliseerima või muutma muul moel paljunemisvõimetuks.

Sugupoole juriidiline muutmine on ka edaspidi võimaik vaid täiskasvanutel, mis oli keskerakonna nõudmine.

13. Kinnisvaramaks muutub

Kinnisvaramaksu puhul arvestatakse senisest enam kinnisvara asukoha ja tegeliku väärtusega. Eesmärk on, et muudatus ei kahjustaks ebaõiglaselt inimeste huve.

Kinnisvaramaksu pole kavas suurendada maa- ja metsamaale. Lisaks selgitatakse, kuidas arvestada maksukohuslase väiksemat maksevõimet.

14. Kodumajapidamistööde maksuvabastuset on kavas vähendada

Kodumajapidamistööde maksuvabastuse maksimaalne määr on praegu 2400 eurot inimese kohta. See kavatsetakse vähendada 2250 euro peale.

Kodumajapidamistööde piir tehtud tööde puhul langeb 40 protsendini ja palga maksmisel 15 protsendini. Praegu saab kodumajapidamistööde hulka arvata tehtud tööd 50 protsenti ulatuses ja makstud palgad 20 protsendi ulatuses.

Kodumajapidamistööde maksuvabastust on võimalik saada kodus või suvilas tehtud tööde eest nagu koristamine, remont või lapsehoid.

15. Sotsiaaltoetused suurenevad

Teadaolevalt suurenevad nii töötutoetused kui haigus- ja lapsetoetused. Toetused tõusevad kokku summas 52 miljonit eurot.

Õppetoetused seotakse elukalliduse indeksiga 2023. aastaks ja see läheb maksma 25 miljonit eurot.

Allikas: MTV