Argentiinas ja Uruguais läks pühapäeval, 16. juunil täielikult elekter ära. Ka Soomes on see võimalik näiteks küberrünnaku tagajärjel.
Kahes riigis kadus elekter terveks ööpäevaks. Seal elab kokku 48 miljonit inimest. Elektri kadumise põhjust pole suudetud veel välja selgitada. Soome õnnetuste uurimiskeskuse asjatundjate arvates on ka Soomes selline asi võimalik, kuigi äärmiselt vähetõenäoline, vahendab Helsingin Sanomat.
Selliseid asju on aga maailmas varemgi juhtunud. Näiteks Türgis olid ligi 70 miljonit inimest 2015. aastal ilma elektrita ligi 10 tunni jooksul. See on aga päris hirmus, kui elekter kaob terves riigis, antud juhul kahes riigis.
Tervet Soomet hõlmavaid elektrikatkestusi pole olnud juba ligi 40 aastat. See aga ei tähenda, et selline asi poleks võimalik.
Soome elektrivõrk koosneb põhivõrgust, piirkondlikest võrkudest ja jaotusvõrgust. Põhivõrku haldab riigifirma Fingrid. Valdav osa Soome elektrist liigub Fingridi kaudu.
Fingridi andmetel eeldab tervet Soomet kattev elektrikatkestus vigu Fingridi eri osades või elektri tootmises. Näiteks ühe elektrijaama tagant ära kukkumine ei tähenda veel katkestusi klientide jaoks. Kui aga suuremaid vigu on korraga mitu, võib terve Soome minna küll korraga pimedaks, eriti siis, kui rikked on suure tarbimise ajal.
Soomes on Helsingi ja Tampere linnad sõltumatud ehk suudavad toota enda tarbeks ise elektrit. Teoreetiliselt saab need linnad eraldada suurema rikke korral põhivõrgust omaette saarekesteks. Seda pole aga kordagi läbi proovitud ja see ka tõenäoliselt ei õnnestuks.
Kui Soomet tabaks üleriigiline katkestus, siis oleks see kõige pikem Lõuna-Soomes, kuni Rootsi põhjaosast elekter tulema hakkab. Argentiinas kulus elektrivarustuse taastamiseks mitmeid tunde, Soomes võib taastamiseks kuluda samuti mitu tundi.
Euroopa Komisjon kehtestas 2017. aastal jätkusuutlikkuse nõude, mille kohaselt vahetavad riigid suurte rikete puhul omavahel infot, et suuremaid katkestusi vältida. Soome elektrivõrgud on väga tundlikud näiteks ilmastikunähtuste suhtes, kuna võrgud on õhus. Suuremad katkestused on Soomes seotud tormidega. Näiteks 2010. aastal oli Soomes elektrita ligi pool miljonit inimest. Põhivõrkusid pole tormid mõjutanud.
Kui elekter läheb ära, siis mõne ajab pärast kaob ka vesi. Haiglates on varugeneraatorid, nii et elutähtsad süsteemid hoitakse töös. Sellest aga jätkub mõneks tunniks, pikemaks ajaks pole varusüsteemid loodud. See on väärarusaam, et haiglad võiksid töötada ainult varugeneraatorite peal.
Kuivõrd tänapäeva ühiskond on sedavõrd sõltuv elektrist, siis on elektrivõrgud terroristidele ahvatlev sihtmärk. Põhivõrk sõltub sajaprotsendiliselt IT-võrgust, mille suhtes võidakse korraldada küberrünnak.
Argentiinas pole välistatud küberrünnaku võimalust, kuigi see pole esmane arvatav põhjus. Pühapäeval kirjutas USA väljaanne New York Times, et USA on paigaldanud Vene elektrivõrkudesse „kahjustavad programmid”.
Soome Fingrid võtab samuti küberrünnaku võimalust väga tõsiselt. Teoorias on täiesti võimalik, et küberrünnakuga muudetakse Soome täiesti pimedaks. Maailmas on selline asi õnnestunud ainult korra. 2015. aastal jäid Ukraina lääneosas asuvas 1,4 miljoni elanikuga Ivano-Frankivski linnas pooled elanikud enne jõule ilma elektrita. Siis märgiti esimest korda, et tegemist oli küberrünnakuga.
https://www.hs.fi/kotimaa/art-2000006145342.html
