Soomes Lappeenrantas asuval kangelaskalmistul oli väljas 50 väikest kirstu. Nende sees olevate soome sõdurite põrmud ootasid kodumaale naasmist 70 aastat.
Kaplan lausus igale sargale sõnad kaasa: „Mullast oled sina võetud, mullaks pead sina saama.” Kadetid tõstsid kirstud üksteise järel ühishauda. Lahkunud pääsevad oma relvavendade juurde, sest Lappeenranta kalmistule on maetud eelnevalt 800 Venemaalt leitud tundmatuks jäänud sõdurit, vahendab Yle.
Talve- ja jätkusõjas suri nii palju Soome sõdureid, et kõiki ei suudetud rindelt koju tuua. Sõjatandrile jäi üle 10 000 soomlase surnukeha, kelle saatuse kohta pole infot.
Enamus sai surma lahingutes. Kodus aga mõeldi, et võibolla võeti nad vangi. Tänasel langenute mälestuspäeval sängitati Lappeenrantas mulda surnukehad, mis on leitud Laadoga Karjalast, Karjala maakitsuselt ja Maaselkä kandist.
Langenuid on Venemaalt otsitud viimased paarkümmend aastat. Lappeenranta mees Hannu Talonpoika hakkas sellega vabatahtlikult tegelema 2006. aastal. Tema esimene reis oli Tali-Ihantala lahingupaika Portinhoikkas. Teine reis oli samal aastal Nurminlampisse, kust leiti 2. piirivalvepataljoni mehi. Sinna oli jäänud ligi 40 meest. Praeguseks on sealt leitud paar ühishauda ja mõned üksikud langenud.
Ühishauad tulid välja nii, et pärast jätkusõja lõppu 1944. aasta juunikuus puhastasid venelased seda piirkonda ja matsid mädanevad surnukehad kaitsekraavidesse. Otsinguteks kasutatakse nüüd kaasaegseid tundlikke metalliotsijaid. Nende abil on võimalik leida metalliosasid, mis juhatavad langenute juurde.
Suurem osa metalliotsija signaalidest tuleb kuulidest või kildudest, vahel tuleb ette ka vöö pandlaid. Teine võimalus on kasutada metallist varrast. Sellega vajutatakse, et leida maa seest hõredam kiht. Siis võib vardaga sattuda luude otsa.
Kõige parem on, kui leitakse sõduri tunnusplaat. Siis saab teada, kellega oli tegu. Enamus jääb siiski tuvastamata. Venemaalt leitud 1300 langenust on tuvastatud vaid 377. Kui langenu tuvastatakse, siis maetakse ta oma kodukoha kangelaskalmistule. Tundmatud maetakse Lappeenranta kangelaskalmistule.
Matustel mängitakse Narva marssi. Kadetid tõstavad sargad hauda. Paljudel inimestel on pisarad silmis. See võib olla mõne inimese enda isa. Sellist ühtekuuluvustunnet nagu oli ja on Soome sõjaväelastel, ei tunta mitte kusagil mujal. Ühised läbielamised ühendavad ja loovad usalduse õhkkonna, et kedagi maha ei jäeta. Inimesed on valmis andma oma elu, et kaaslane ära päästa.
Kirstude peale pannakse kaas ja äärde pärjad. Venemaal otsivad langenuid nii soomlased kui venelased. Viimased langenute põrmud ongi venelaste leitud. Koos Lappeenranta tundmatute sõduritega maetakse ka kaks tuvastatud sõdurit, üks Suomussalmis ja teine Ivalos. Lappeenrantas toimusid tundmatute sõdurite matused juba 13. korda. Vältimatu tõsiasi on see, et neid matuseid enam palju ei tule.
Arvatakase, et otsitakse veel kümmekond aastat ja siis jäetakse järele. Praeguseni on põrmud veel 70-80 aastat hästi säilinud, aga luud hakkavad juba lagunema, nii et neist on raske DNA-d tuvastada. Tänavu on kavas langenud Soome sõdureid otsida Viiburi kandis.
https://yle.fi/uutiset/3-10790973?fbclid=IwAR0jNlI7x4bL9pnShonnR0xE1aMM8YdndisfcYxXNrWmko-2uUs9uok2pNU
