Üks soomlane kirjutab sotsiaalmeedias, et tahab üürida Eestis korterit, aga ei tea, kuidas lahendada üüri tagatise küsimus.

Soomes on nii, et üüri tagatise jaoks avavad üürnik ja üürileandja ühise konto, millele kantakse vajalik summa – see kogub isegi intressi üürimise ajal – ning lisatingimuseks on, et seda raha saab kasutada vaid kummagi poole ühisel nõusolekul.

Aga kuivõrd konto saab avada siis, kui on olemas isikukood, aga seda ei saa enne, kui on registreeritud aadress ja aadressi saab registreerida alles siis, kui on sõlmitud üürileping. Ehk siis surnud ring.

Nüüd ongi soomlane kimbatuses, kuidas sellises olukorras talitada.

Kommentaarides öeldakse, et Eestis antakse tagatisraha otse omanikule. Sellega on aga tihti probleeme, kuna seda ei saa tagasi, kuna omanik on selle ära unustanud. Sama kirjutasid kommentaatorid ka Soome kohta, et kui ikka kindlat kokkulepet pole, siis seda tagatisraha tagasi ei saa.

Soomes pakuvad pangad eraldi teenust üüri tagatise jaoks (vuokravakuustili) – näiteks Nordea Pank. Eestis taolist teenust teadaolevalt pole.

Üks soomlane kirjutab otse, et omaniku kätte antud üüri tagatist on võimatu tagasi saada – ainus vahend, mis töötab on see, et jätta viimase kuu üür lihtsalt maksmata. Paljud üürileandjad võtavadki üüri tagastist kui garantiid viimase kuu üüri maksmise eest.

Üks inimene soovitab kirjutada lepingusse sisse, et viimase kuu üür arvestatakse maha üüri tagatisest.