Tselluloos oli viimased sada aastat Soome rikkuse allikas. Ent kümmekond aastat tagasi olukord muutus – tselluloosi polnud järsku enam kellelegi vaja – tehaseid suleti ja tselluloosi järgi polnud enam nõudlust. Nüüd aga on tärganud uus lootus, mida arendatakse Soomes salajases tehases.
Tselluloosist võib saada taas Soome päästja. Sellega võib asendada plastikut ja see teeb imesid ravimistööstuses. Sellest võib valmistada rõivaid ja inimestele tagavaraosasid. Sellest on juba tehtud jalgratas, vahendab Helsingin Sanomat.
Ilma tselluloosita oleks Soome olnud täna põhjamaine arengumaa. Aga ta on üks maailma jõukamatest riikidest, ja seda tänu tselluloosile, mis on võimaldanud toota maailma parimat vetsupaberit, pappi ja ajalehepaberit.
Praegu on maailmas käimas aga tselluloosi revolutsioon, uuestisünd. Tselluloosi tootmiseks ja arendamiseks on loodud hulgaliselt uusi start-up ettevõtteid. Seda peetakse uueks ja imeliseks tooraineks, et asendada fossiilseid kütuseid. See on suur muutus, kui arvestada, et veel kümmekond aastat tagasi oli tselluloos täielikult põlu all, millest tulid ka Soome probleemid.
Äänekoski uus biotoodete tehas on üks maailma suurimaid tselluloositehaseid. Ja terve põhjapoolkera üks suurimaid puitu töötlevaid ettevõtteid. Sarnase hiidtehase ehitust planeerib Metsä Group nüüd Kemisse.
Lääne-Soomes Äänekoskis alustati puidu töötlemist juba 100 aastat tagasi, aga 2011. aastal tegi Metsä Group sellele ettevõtmisele omamoodi juubelikingituse – paberitehas pandi kinni. Tulevik oli tume. Kuni 2017. aastal valmis 1,2 miljardit maksnud biotoodete tehas ja see oli seni suurim investeering Soome metsatööstuse ajaloos. See muutis kõik.
Äänekoski tehas tarbib päevas 240 rekkakoormat ja 70 rongivagunitäit puitu. See tehas on täiesti uus, aga tselluloosi tehakse ikka nii nagu seda varem tehti. Puu tuuakse sisse, see kooritakse ja hakitakse. Siis keedetakse puitu kemikaalide sees, tänu millele tulevad puidu side- ja liimained välja ning järgi jääb mass, mida kutsutakse tselluloosiks. Esialgne tume tselluloosimass pestakse ja valgendatakse. Pärast seda tselluloos kuivatakse ning lõigatakse sobivateks tükkideks ja pakendatakse. Alates puidu sissetoomisest kuni valmis toodanguni kestab protsess 17 tundi.
Kuigi Äänekoski tehas on kaasaegne, siis seegi haiseb. See tuleb kasutatavast väävlist. Tselluloos ise on lõhnatu, seda võiks isegi süüa.
Metsä Groupil on käimas salajane projekt, mille käigus tahetakse selgeks teha, kas ja kuidas on võimalik tselluloosist kangast toota. Kui projekt õnnestub, siis on tulevik väga helge. Maailmas toodetakse aastas 100 miljonit tonni kangast, enamus sellest naftast ja puuvillast. Mõlemad on keskkonda kahjustavad. Nafta tootmine soojendab kliimat ja sellest toodetud rõivaste pesu viib keskkonda mikroplaste. Puuvilla tootmine aga vajab suurtes kogustes vett, väetisi ja taimekaitsevahendeid. Puuvilla kasvatamine võtab ära maad, mida saaks kasutada millegi muu kasvatamiseks. Puuvilla keskkonnakahju tuntuim näide on Araali meri, mille vett kasutati nõuka ajal puuvilla- ja riisipõldude kastmiseks. Tselluloos oleks toorainena palju keskkonnasõbralikum.
Äänekoskil arendatakse nüüd tselluloosist valmistatud kangast ja see on nii paljulubav, et selleks on püsti pandud 40 miljoni maksev katsetehas. Metsä partneriks on Jaapani ettevõte Itochu. Katsetehas on võimeline aastas tootma 500 tonni kangast. Kui katsetehase tootmine end õigustab, rajatakse suur tehas.
Puidust tehakse praegu vaid 5 protsenti maailma kangastest. Aga maailm muutub kiiresti ja tulevik soosib tselluloosi. Naftast ja plastikust tahetakse lahti saada.
Metsä pole selles arengus ainus. Teine Soome metsandushiid Stora Enso teeb Rootsis koostööd firmadega Hennes & Mauritz ning IKEA. Joensuu ligidal asuv Stora Enso tehas toodab juba tekstiilkangast. Lisaks valmistab tselluloosist kangast Jyväskylä start-up ettevõte Spinnova ning Aalto ülikoolis välja mõeldud Ioncell kangast tehti presidendiproua Jenni Haukio aastapäeva vastuvõtu kleit.
Kõige taga on raha. Puidu tselluloosi tonn maksab juba 1000 eurot ning sellest valmistatud kanga eest võib saada poole rohkem. Eriti head tselluloosi saab Soome metsadest – kuusest ja männist.
Metsa- ja paberitööstus on viimased 100 aastat olnud Soome majanduse liikumapanev jõud: Myllykoski, Kuusankoski, Valkeakoski ja Äänekoski. Soome marka devalveeriti selleks, et muuta paberitööstuse tooted välismaailmale ahvatlevaks. Maailm muutus aga Soome metsa- ja paberitööstuse jaoks 17. mail 2005. aastal. Siis algas 6 nädala pikkune tööseisak, pärast mida tootmine kukkus ja see ei tõusnudki enam endisele tasemele tagasi. Paberi ja papi tootmine kukkus ära ja jäigi kukkuma. Maailm digitaliseerus ja paberit ei vajatud enam nii nagu varem. Aastatel 2006-2016 vähenes paberitootmine Soomes kaks korda. Pooled tehased pandi kinni. Kadus 6000 töökohta.
Nüüd aga on toimunud uus pööre. Tselluloosi nähakse nüüd nagu naftat 1970ndatel aastatel. Metsad on roheline kuld ja tselluloos valge kuld. Soome uus start-up ettevõte Paptic tahab hakata kasutama tselluloosi plastiku asemel. Teha paberist asju, mida varem toodeti plastist. Soome firma Woodly toodab pakendeid taimede kasvatuseks.
Puitu on Soomes kastatud eksporditoorainena aastasadu. 17. sajandil eksporditi tõrva ja pigi, mida kasutati maailmas laevade ja hoonete ehituse jaoks. Mets on olnud soomlaste rahaveski. Tselluloosi arendamisel teevad pingsalt tööd Soome teadusasutused ja selleks eraldatakse valitsuse poolt heldelt raha. Juba on välja töötatud nanotselluloos ja selleks on võetud patendid. Peent nanotselluloosi saab näiteks kasutada mikroplastide kokkukogumiseks. Nanotselluloosi saab kasutada ka põllumajanduses ning elektroonikatööstuses. Nanotselluloosist saab kasvatada inimese rakke ja elundeid. Nanotselluloosist valmistatud torudest on toodetud isegi jalgratas.
Soome suured metsafirmad Metsä Group, UPM ja Stora Enso on teinud viimastel aastatel supertulemusi. Metsa- ja puidutööstus on saanud uue hingamise, mis toob Soomele sisse palju raha.
https://dynamic.hs.fi/2019/sellu/
