Soome väljaande Helsingin Sanomat saadud siseinfo andmetel tahab uus valitsus võimaldada varjupaigast ilma jäänud migrantidele jalavõrude panemise.

Valitsusläbirääkimistel on jalavõrude kasutamise osas saadud kokkulepe. Jalavõru mõte on, et illegaalseid migrante ei peaks kusagil kinni hoidma, vaid nende üle saaks teostada tehnilist valvet jalavõru abil.

Jalavõrusid kasutatakse Soomes praegu kriminaalkaristuse saanud isikute valvamiseks. Kavandatava seadusemuudatusega võimaldatakse jalavõrude kasutamine kõigi välismaalaste puhul, aga sellega peetakse silmas eelkõige neid, kes on jäänud Soome ilma varjupaiga õiguseta.

Jalavõru seadus ei hõlma kõiki varjupaigast ilma jäänuid, vaid neid, kelle puhul seda peetakse vajalikuks. Täpsemad kriteeriumid valmistatakse ette koos seaduseelnõuga. Praegu on veel lahtine, kas see puudutab ka lapsi ja alaealisi.

Lahtine on ka see, kas jalavõru saab panna vaid neile, keda praegu vastuvõtukeskustes kinni hoitakse, või on seda võimalik lõdvemalt kasutada.

Välismaalasi võib kinnipidamiskohas hoida kuuel põhjusel. Need on näiteks peitu pugemise või põgenemise oht, kuriteokahtlus või oht rahvuslikule julgeolekule. Laste puhul on kinnipidamise tingimused karmimad.

Jalavõru eest võitles uues võimuliidus tuliselt keskerakonna saadik Mikko Kärnä, kelle väitel arutati seda võimalust ka Rootsis pärast Stockholmi terrorirünnakut. Jalavõru poolt on ka sotsid. Samuti leppisid jalavõru kasutamisega võimuliidu ülejäänud liikmed rohelised, vasakpoolsed ja Rootsi partei, kuna jalavõru on inimlikum lahendus kui kinnipidamiskeskus. Hirm on aga selles, et seda võimalust hakatakse liiga laialt kasutama.

Uus võimuliit tõstab 100 inimese võrra praegust aastast pagulaste kvooti, mis on 750. Kvoodipagulaste maksimum määraks kehtestatakse 1050, milline see oli ka aastatel 2014-2015. Pagulaste kvooti tahavad tõsta rohelised, vasakpoolsed ja Rootsi partei, seda koguni 2500-3000-ni, aga see ei läinud läbi.

https://www.hs.fi/politiikka/art-2000006125449.html