Rootsi lääneosast Huseby-Klevi leiukohast leiti kasetõrvast nätsu, mille vanus on 10 000 aastat. Näts leiti juba 1990ndatel, aga seda uuriti alles praegu.

DNA järgi olid nätsu närijad geneetiliselt Lääne-Euroopast, aga nad kasutasid ida poolt pärit tööriistu. See kinnitab teooriat, et inimesed ja kultuur saabusid Rootsi eri suundadest.

Näts, millel on veel näha selle närija hambajäljed, oli tehtud kasetohu tõrvast. Sellelt leiti Skandinaavia vanimat DNA-d. Leiu põhjal tehti järeldus, et kuigi koriluse kultuur oli pärit ida poolt, olid inimesed pärit lääne poolt.

Skandinaavia kultuur on pärit ida poolt, sealt, kus praegu on Venemaa. Lisaks nätsutamisele kasutati kasetohu tõrva ka kui liimi, millega asju tihendada ja kokku kleepida. Oslo ja Stockholmi ülikoolide teadlased tegid kindlaks, et nätsul oli kokku kolme inimese DNA, kahe naise ja ühe mehe oma. Kolme inimese hambajäljed on veel nätsul näha.

Sellised avastused on võimalikud tänu geenitehnoloogia arengule. Uuring avaldati ajakirjas Communications Biology.

https://www.nature.com/articles/s42003-019-0399-1