Seni on mitukümmend aastat leitud, et majade hallitamine kujutab ohtu tervisele, aga nüüd on arstid võtnud uue seisukoha, et hallitus ei olegi mingi oht. See tähendab, et maju on remonditud ja lammutatud miljardite eurode eest tühja.
Mitukümmend aastat on Soome arstid siseringis vaielnud hallituse ohtude üle, aga see vaidlus on olnud avalikkuse eest varjul. Aastatega on seisukohad pea peale pööratud. 1990ndatest kuni 2010ndate aastateni tõsteti esile vaid hallitusega seotud ohtusid ning kahtlused vaikiti maha, vahendab Helsingin Sanomat.
Viimase paari aastaga on aga seisukohad muutunud risti vastupidiseks ning nüüd leitakse, et sellist asja nagu hallitusest tingitud haigus polegi üldse olemas, kuigi vaevused võivad olla. Selline seisukoht põhineb teaduslikel uuringutel.
Paljud patsiendid on nüüd segaduses ja solvunud. Samuti on mitmed arstid omavahel hallituse osas tülli pööranud. Arstid sõimavad sotsiaalmeedias teineteist petisteks ning ütlevad teineteise uuringute kohta „bullshit”.
Üks arst on öelnud lausa raadio otsesaates, et need kindlustusarstid, kes on võtnud hallistusega haigestunud patsientidelt tööpensioni tuleks viia aida taha ja maha lasta.
Helsingi ülikooli töötervise professor Kari Reijula sõnab, et temagi seisukoht on aastatega muutunud ja et kõik tahavad praeguses olukorras tegelikult head. Temagi on aastate eest hoiatanud niiskuskahjustuste mõjude eest, aga nüüd leiab, et põhjused on hoopis mujal.
Hallitus pole üldse uus probleem. Juba Dande Jumalikus komöödias on kirjeldatud põrgut kui hallitavat kohta, mis põhjustab tervisehädasid. Soomlaste silmi, ninasid ja hingamisteid hakkas hallitus mõjutama 1980-1990ndate aastate vahetusel. Töötervise arstide juurde hakkas tulema inimesi, kes kurtsid koolide, kontorite ja haiglate siseõhu üle.
Kuivõrd varem oli heinaga seotud hallitusest tingitud tervisehädasid tuvastatud põllumajanduses töötajatel, siis hakati samu diagnoose panema ka kontoritöötajatele, kooliõpetajatele ja haiglaõdedele.
Samas oli ka teisi nagu nina-, kurgu- ja kõrvaarst Risto Voutilainen, kes väitis juba aastaid tagasi, et hallituse mõju on üle tähtsustatud. Tema väitel polnud hallituse allergia diagnoosid pädevad. Hallituse kogused kontorites ja mujal on tuhandeid kordi pisemad kui heintes.
Hallituse puhul leitakse, et kui hallitus on mürgine, siis peaks inimestel esinema mürgitusnähud, aga neid ei ole. Teatakse, et niiskus võib süvendada teatud haigusi nagu hingamisteede haigused ja astma, aga nende põhjust veel ei teata. Uuringutest on selgunud ka see, et Hispaania koolides on hallitust rohkem kui Soomes, ometi on Soomes palju enam haigestunuid.
Arstid tunnistavad nüüd, et nad on eksinud. Ime pole ka see, et patsiendid on vihased. Hallitusest on tehtud Soomes suur number, aga tegelikkuses mõjutab see tervist ainult teatud olukordades, näiteks siis, kui hallitavat maja lammutatakse.
Siseõhu tervisehädade tegelik põhjus võib olla liiga kuiv või soe õhk või valesti reguleeritud ventilatsioon. Vaevuseid võivad põhjustada soojustusmaterjalid ning ehituses kasutatavad liimid ja kiud, seda eriti uutes majades. Teinekord võib vaevusi põhjustada tavaline tolm.
Tuleb välja, et kui koristuse pealt on kokku hoitud ja ruumid on tolmused, põhjustab see tervisehädasid, ning seetõttu on hakatud hooneid remontima, arvates, et probleemid tulevad hallitusest. Mitmed arstid leiavad, et hallitusprobleemid on inimestel kõrvade vahel, see tähendab, et tervisehädade põhjused on tegelikult psüühilised. See võib tulla näiteks mõnest valu tekitavast tervisehädast, mis kestab pikka aega ja mille tulemusel muutub kesknärvisüsteem ülitundlikuks. Isegi kui algne häda kaob, kestab tundlikkus veel pikka aega.
Arstide seisukoht on praegu selline: siseõhust võib saada haiguse, kui seal on asbesti, radooni või tubakasuitsu. Kui neid pole, siis pole muretsemiseks põhjust. Sellised asjad nagu hallitus või tolm võivad küll põhjustada teatud vaevuseid, aga mitte kroonilisi haiguseid.
https://www.hs.fi/sunnuntai/art-2000006117459.html
