Uue saagi eel on külmkapis veel alles vanu sügavkülmutatud marju või seeni. Kas neid võib veel süüa?
Selgub, et kui halvaks minemise alla peetakse silma mürkide tekkimist, siis õigesti sügavkülmutatud toit ei lähegi kunagi halvaks. See säilib sügavkülmas igavesti. Enamus kahjulikke mikroobe hukkub juba mõne külmakraadi juures, vahendab Helsingin Sanomat.
Sügavkülma ideaalne temperatuur on -18 kraadi või alla selle. Selle temperatuuri juures lakkab kõigi toidu kvaliteeti mõjutavate mikroobide tegevus. Kui toitu säilitada selle temperatuuri juures, siis säilib toit teoreetiliselt igavesti.
Terviseameti andmetel on isegi 10 aasta vanune külmutatud toit täiesti kõlbulik. Toidu kvaliteet võib siiski kannatada. Külmutatud toit on parim, kui see kasutada ära säilivusaja jooksul. Kui aeg läheb üle, aga toode näeb veel hea välja, siis võib seda kasutada. Isegi veidi kannatada saanud külmutatud taimetoitu võib rahulikult kasutada. Näiteks marjadest võib teha suppi. Imelikult lõhnava lihaga aga tuleb olla äärmiselt ettevaatlik.
Pakendamisest ja külmutamisest sõltub, kui kaua toode säilib. Halvasti pakendatud toode võib ära kuivada. Karbid peaks olema võimalikult täis pandud ja kotid tuleb hoolikalt sulgeda, et toit ei puutuks kokku õhuga. Vaakumisse pakendamine pikendab toote kasutusiga.
Kui toitu panna sügavkülma, peaks temperatuur olema kohe võimalikult madal. Mõnel külmkapil on eraldi külmutamise režiim, mis kiirendab uute toodete külmutamist. Mida kiiremini toode ära külmutatakse, seda vähem moodustub suuri jääkristalle, mis muudavad toidu struktuuri ja säiluvust. Sügavkülma ei tohiks panna ka kuumi tooteid, vaid need tuleks enne tavalises külmikus või külma vee sees maha jahutada.
Kõige tavalisem viga ongi see, et sügavkülma pannakse tooteid kuumalt, liiga palju korraga või liiga suurtes kogustes, mistõttu kulgeb külmumine aeglaselt.
Sügavkülma tasub panna vaid kõrge kvaliteediga tooteid. Toode sügavkülmas paremaks ei lähe ja kui kehv asi panna sügavkülma, siis üles sulades on see veel kehvem. Näiteks laua peal mitu tundi seisnud liha panek sügavkülma võib olla lausa ohtlik, kuna mikroobid ei sure külma käes ja jätkavad toidu kahjustamist sulamise ajal.
Toidumürgituste koha pealt on kõige ohtlikum toidu sulatamine. Kõige turvalisem on toode üles sulatada tavalises külmkapis või külma vee anumas, kus bakterid ei pääse liiga tegema.
Kui jääkristallid sulavad, siis rakud kahjustuvad ja lihast vabanevad aminohapped, mis aktiviseerivad mikroobide tegevust. Kui sügavkülmast võetud toit sulatada toatemperatuur, pääsevad bakterid kahju tegema. Seetõttu peab sulatamine toimuma jahedas. Turvaline on ka mikrolaineahjus sulatamine.
Vaakumisse pakendatud toodete puhul tasub meeles pidada, et sulatatav toode tuleb pakendist välja võtta või vähemalt teha pakendisse auk. Kalas võib hapnikuvaene keskkond tekitada närvimürki botuliini.
Külmutatud marjad, mis nii kergesti ei rikne, võib üles sulatada ka toatemperatuuril. Nõnda kaotavad nad vähem C-vitamiini kui aeglasel sulamisel. Marju võib ka mikrolaineahjus sulatada.
Kuigi mikroobide tegevus külmutamisel seiskub, toimuvad neis aga edasi keemilised protsessid. Kõige tavalisem maitset rikkuv protsess on rasva rääsumine ja taimede ning seente ensüümide toime.
Taimede ja seente kvaliteeti võib külmutamisel parandada nende eelnev kuumutamine, mille tulemusel ensüümide tegevus lakkab. Taimede puhul on tavalisem kuumutamise viis blanšeerimine. Enamusele seeneliikidele sobib aga kõige paremini kuumutamine pannil ilma rasvata, nii et vedelik tuleb seene seest välja.
Rasvhapete oksüdeerumine ehk rääsumine on probleem rasvase liha külmutamisel. Nii võib sealiha muutuda ebameeldivaks juba poole aasta möödudes, aga väherasvane põdraliha on hea ka aasta pärast.
https://www.hs.fi/ruoka/art-2000006096140.html
