Üks inimene pani sotsiaalmeediasse üles sissekande selle kohta, et teed on Tallinnas väga hullus olukorras: kohe laevalt maha sõites on tunda suur erinevus võrreldes Helsingiga: „Sadamast väljasõit oli jube… ummik, teed katkised, teed remondi all, tükk tegu oli, et üldse Tallinnast välja saada. Õnneks aastaga on Pärnu trass korras. Miks see Tallinn on nii õnnetu oma teevõrguga?”

Selle peale tuli ridamisi kommentaare, mis seda toetasid, et Tallinnas on teed tõesti korrast ära. Üks inimene lisas: „Sõltub kellaajast ja nädalapäevast. Olen sõitnud sadamast Ülemistesse 15 min, samas Kultuurikatla tanklani 1,5 tundi.See on ammu selge, et Tallinna tänavad ei ole ette nähtud sellise autohulga jaoks. Ja olematud liiklusmärgid. Ja mõistusevastased valgusfooride tsüklid. Ja ristmikel uimerdavad autojuhid. Jne.”

Aga tuli ka kohe vastu kommentaare, et Helsingis ja mujal Soomes teed palju kehvemas korras: „Alles oli videogi üleval, kus Kehä I peal oli teel selline auk, et mitmed inimesed olid oma auto avariilisse seisukorda sõitnud. Lahti teel on sellised rööpad, et anna olla. Põhja-Soome kohta ei oska arvamust avaldada. See-eest Eesti teed Tallinnast-Tartu, Tallinnast-Narva ja vahepealsed teed, Piibe mnt jne on küll väga heas korras ning ka Tartust Lõuna Eesti suunas. Pole siiani miskit halba öelda olnud.”

Üks teine inimene märkis: „Viimased kümme aastat olen Helsingis sama mõelnud suunaga Lahti. Muudkui kaevavad ja uuristavad ja valmis ei saada vist lähima sajandi jooksul. Eriti müstiline on see ajutine lappimine, kus lapid 50 mm kõrgemad. Kiirtee ääred ka auke täis nagu kevadisel kartulipõllul. Vahest keset kiirteed katendit läbiva augud. Sõida nagu lotorattas. Pigem võiks öelda, et teed on Soomes viimase 10 aastaga jube sitaks läinud ja Eestis lihtsalt sitana püsinud.”

Mõned arvavad, et hull on olukord nii Helsingis kui Tallinnas, aga väljapoole sõites polegi nii hull. Eriti Eestis, kus Tartu ja Pärnu suund on Tallinnast korralikult välja ehitatud.

Helsingi ja Tallinna puhul muudab liiklemise raskeks asjaolu, et linnad on ligipääsetavad vaid ühest küljest, kuna teisest küljest piirnevad linnad merega. See muudab transpordi korralduse üksjagu keeruliseks, eriti kui liiklejaid on väga palju.

Viimasel ajal on Soomes kärbitud teede-ehitusele minevaid summasid, kuna riigil on kaelas suured võlad. Nii Soomes kui Eestis muudab olukorra raskemaks ilmastik, mis teekatet külmutab ja sulatab ning sellega pragusid ja auke tekitab.