Soome uus loodav vasakpoolne valitsus kavandab teadaolevalt maksutõusu. Makse tahetakse tõsta 700 miljoni euro võrra.
Keskerakonna esimees Juha Sipilä tunnistas, et olukord on väga raske. Soome on raskes seisus, sest laenu juurde võtta ei saa, kuna laenukoormus on juba niigi suur. Samal ajal vajavad valimislubadused tohutult raha, mistõttu on ainus võimalus makse tõsta.
Teadaolevalt nõuab valitsuse koosseisu kaasatud keskerakond seda, et eelarve oleks tasakaalus, ehk laenu juurde ei võetaks. Vasakpoolsed aga oleks valmis loobuma senisest jäigast eelarvepoliitikast, vahendab Helsingin Sanomat.
Sotsid ja teised vasakpoolsed valitsuspartnerid on lubanud hulgaliselt raha juurde pensionidele, hooldusele ja haridusele. Arvatavalt peavad mitmed osapooled pettuma, kui saavad teada, kui vähe raha on tegelikult võimalik kasutada.
Praeguse seisuga ületavad valitsemisperioodi planeeritud kulutused sissetulekuid 1,6 miljardit euroga ja see ei meeldi keskerakonnale. Erakond seadis valitsusse mineku puhul tingimuseks, et aastaks 2023 on eelarve tasakaalus. Praeguse seisuga ületavad riigi tulud kulusid järgmisel aastal esimest korda viimase 10 aasta jooksul. Järgnevatel aastatel aga läheb eelarve miinusesse, seda eelkõige hävitajate ostu tõttu, mille peale kulub aastatel 2021-2023 igal aastal poolteist miljardit eurot.
See tähendab, et otsustajad peavad leidma 1,6 miljardi ulatuses lisatulusid. Kokku on lepitud ka selles, et seda raha kusagilt ära ei kärbita.
Teadaolevalt on lisatulu kavas saada järgmistest allikatest: maksutõus kokku 0,7 miljardit eurot. Lõplikku otsust veel pole, aga maksutõus ei puuduta palga ja pensionide tulusid. Eesmärk on maksustada rohkem ettevõtteid. Ilmselt hakatakse maksustama ka praeguseid maksuvabasid asutusi nagu sihtasutused ja välismaised investeerimisfondid, aga lõplikku otsust veel pole. Edaspidi saaksid soodustusi ainult väiksemad ettevõtted.
Eelarve-sisest kokkuhoidu on planeeritud ministeeriumides 0,3 miljardit euro ulatuses.
Tööhõive kasv tooks juurde 2 miljardit eurot. Tööhõive peaks loodava valitsuse tegevusajal tõusma 73 protsendini, aga poliitikud tahavad selle tõsta 75 protsendini. See tooks juurde kaks miljardit eurot tulusid. Probleem on aga selles, kuidas tööhõivet tõsta. Paljud vasakpoolsete välja pakutud meetmed nagu koolitus, teenused ja palgatoetus omavad vähest mõju ning maksavad palju. Üks võimalus töökohti luua on teede-ehitus. Planeeritakse kolme suure raudtee ehitust.
Kui kõik projektid õnnestuvad, siis võib 1,6 miljardi euro suurune puudujääk 2023. aastaks asenduda üle miljardi euro suuruse ülejäägiga. Seda raha saaks kasutada omakorda kulutuste korvamiseks.
Sotside ettepanek on, et lisaks teede-ehitusele arvestatakse osa koolituskuludest mitte kui kulusid, vaid investeeringuid, mida saab rahastada laenudest ja maksta tagasi pikema aja jooksul. Keskerakond aga pole sellega nõus, et koolituskulusid vaadatakse kui investeeringuid.
Arutatud on ka võimalust, et eelarve tasakaalu eesmärk pandaks kirja tinglikuna. Kui olukord halveneb ja majanduskasv aeglustub, võimaldab see suuremat paindlikkust. Erakonnad pole aga jõudnud kokkuleppele, kui palju võiks laenu juurde võtta, kui olukord halveneb. Rahandusministeeriumi hinnangul püsib Soome laenukoormus lähiaastatel allpool Euroopa Liidus kehtestatud 60 protsendi piiri SKP-st, mistõttu otsest sundust eelarve kiire tasakaalustamise järele pole. Samas aga hoiatab ministeerium, et Soome võlakoormus hakkab seoses elanikkonna vananemisega 2020ndate aastate keskel kiiresti kasvama.
https://www.hs.fi/politiikka/art-2000006109614.html
