Eestist ja Lätist sadu koeri Soome vedanud Helsingi naine mõisteti pettuste, salakaubaveo ja loomakaitseseaduse rikkumise eest aastaks reaalselt vangi.
Naine avaldas Soomes internetis koerte müügikuulutusi. Kuulutustes polnud märgitud, et tegemist on välismaalt toodud koertega. Üks inimene ostis koera 450 euro eest ja talle jäi mulje, et tegemist on Helsingist pärit koeraga. Kutsikal läks vahetult pärast koju toomist kõht lahti. Koer viidi Viikki loomakliinikusse ja pandi magama kuue päeva pärast. Müüja tagastas koera eest makstud raha, vahendab Iltalehti.
Süüalune naine tegutses mitmete eri nimede all. Osal koertest tuvastati parvoviirus. Osal juhtudel raha ostjatele ei tagastatud. Osal juhtudel maksti looma eest makstud raha tagasi, aga ei hüvitatud loomaarsti tasu. Ühe juhtumi puhul puudus koeral kiip, teisel puhul läksid lahku koera passis toodud ja tegelikud andmed.
Kohtu hinnangul tõi naine Eestist ja Lätist kokku Soome ligi 490 kutsikat ilma nõuetekohaste dokumentideta. Osa kutsikatest olid raskesti haiged. Üheksa koera surid vahetult pärast müüki ja 29 koeral olid müügijärgselt terviseprobleemid. Kuriteod pandi toime aastatel 2014-2016.
Naise tegevuse kohta tehti kaks kontrolli 2016. aastal. Sama aasta kevadel ja suvel said ametivõimud infot, et Helsingi eramajas müüakse koerakutsikaid, kellest osa on uute omanike juures raskesti haigestunud.
Valveloomaarst ei tuvastanud esimesel korral loomakaitseseaduse rikkumist. Kohal oli naise abikaasa. Loomaarst ei osanud vaadata garaaži, mille tagaosast leiti mõned kuud hiljem terve hulk halvas seisus kutsikaid. Garaažis haises bensiini järele ja põrandal olid väljaheited. Politsei konfiskeeris garaažis olnud kuus segaverelist kutsikat.
Naine kuritegusid omaks ei võtnud. Tema väitel olid koerad käinud Eestis loomaarsti juures, kes oli koerad vaktsineerinud ja andnud neile passid. Naise väitel ei pidanud ta loomade Soome toomist eraldi deklareerima, kuna seda on vaja teha siis, kui tuuakse üle 5 koera korraga. Ta ei võtnud omaks ka hüvitise nõuete rikkumist ja seda, et koeri hoiti halbades tingimustes. Ta väitis, et ei teadnud loomade haigusest enne nende müüki.
Kohus aga naise juttu usukuma ei jäänud, vaid leidis, et naisel oli loomade müüjana kohustus kõiki nõudeid järgida. Lisaks ütles tunnistajana kohtus olnud valveloomaarst, et naist oli juba 2014. aastal juhendatud TRACES deklaratsioonide täitmise osas.
Naist oli varem sarnaste tegude eest karistatud. Ta mõisteti 2014. aastal Helsingi kohtus süüdi loomade salakaubaveos, pettustes ja dokumentide võltsimises ning karistuseks määrati tingimisi vanglakaristus. Kuritegelik tegevus jätkus aga vahetult pärast otsuse tegemist. Kohus ei pidanud usutavaks seda, et naine ei teadnud midagi loomade haigusest.
Nüüd mõistis Helsingi kohus naisele aasta pikkuse reaalse vanglakaristuse. Lisaks tuleb naisel riigile tagastada kuritegelikul teel saadud raha ehk 94 000 eurot. Osaliselt vastutab selle summa eest naise abikaasa. Summast on maha arvestatud enne müüki surnud kutsikad ja need kutsikad, kelle eest naine raha tagasi maksis.
Lisaks määrati naisele 10 aasta pikkune loomapidamise keeld kuni 9. maini aastal 2029. Naiselt mõisteti koerte ostjate kasuks välja tuhandeid eurosid hüvitist.
Koerakutsikate Soome toomises osalesid ka naise abikaasa ja peretuttav. Abikaasale mõisteti salakaubaveo ja loomakaitse seaduse rikkumise eest trahv 90 päevamäära ulatuses, mis on kokku 540 eurot. Lisaks määrati mehele loomapidamise keeld kuni 2026. aastani. Peretuttavale määrati salakaubaveo ja loomakaitse seaduse rikkumise eest trahv 120 päevamäära ulatuses, mis on 1920 eurot. Lisaks määrati loomapidamise keeld kuni 2024. aastani. Samuti peab ta riigile hüvitama saadud tulu ehk 3700 eurot.
Eelmisel nädalal tehtud otsus pole veel jõustunud.
https://www.iltalehti.fi/kotimaa/a/36e6c521-9aa9-4b13-b35d-36511fbd55b9
