Afgaanid elavad Soomes pidevalt auvägivalla hirmus ja arvatakse, et on sooritatud juba aumõrvasid.
Soomes elav paarikümneaastane afgaani naine arvas, et enesetapp on ainus võimalus auvägivalla käest ja sundabielust pääsemiseks, vahendab Ilta-Sanomat.
Afgaani taustaga Eva otsustas ühel hetkel õuduste käest pääsemiseks sillalt alla hüpata. Ta hüppas, aga oli ime, et surma ei saanud. Ta oli mõnda aega meelemärkuseta, pärast seda pikka aega rehabilitatsioonis. Õnneks taastus tema tervis endisel kujul.
See juhtum oli Eva elus kümmekond aastat tagasi. Viimasel ajal on auvägivald taas tõusnud päevavalgele seoses Helsingis toimunud aumõrva katsega. Tuleb välja, et auvägivald on Soomes maha vaikitud reaalsus. Seda esineb palju enam, kui sellest juletakse rääkida. Hirm sunnib nii kannatanuid kui ametivõime vaikima.
Kui aga nii olulisest islami kultuuriga seotud inimõiguste rikkumisest ei räägita, siis on oht, et see saabki Soomes uueks normaalsuseks. Reaalsus on aga see, et Soomes elavad islamikogukonnas on tavaline naiste valvamine ja karistamine oma kommete ja normide kohaselt.
Auvägivald on hoopis teine asi kui soomlastele tuttav armukadedusega seotud vägivald. Auvägivald toimub pere või suguvõsa sisepiirides ning suguvõsa abistab ja toetab vägivalla sooritajat. Auvägivalla motiiviks võivad olla naistel abielueelsed suhted, ööklubi külastus, riietumistavade eiramine, usuleigus, lahutus või homoseksuaalsus.
Kultuurilised erinevused on väga suured. Kui soome mees naist lööb, siis teda ei kiideta. Kui aga mees islami kultuuris naist peksab auvägivalla nimel, siis kogu pere kiidab lööjat. Auvägivald isegi parandab mehe positsiooni kogukonnas.
Soomes pole auvägivalla teemat üldse uuritud. Otsustajad ei julge seda teemat puudutada, kuna kardetakse migrantide-vastaseks tembeldamise eest.
Tervisetöötajaks õppinud Eva tuli Soome koos vanematega 16-aastaselt. Võrdõiguslikul maal loobus ta kohe räti kandmisest. Kohe algas vägivald, mis oli nii vaimne kui füüsiline. Naist peeti liiga läänelikuks, teda sõimati hooraks ja tema kohta hakkasid liikuma jutud. Füüsiline vägivald oli karm, kuna naist tiriti juustest ja löödi vastu maad.
Naine politseile avaldust ei teinud. Ta kartis, et see raskendab veelgi olukorda. Ta oli hirmul, et kui kogukond temast taganeb, siis jääb ta päris üksi. Ta oli siis veel väga noor.
Pärast enesetapukatset taheti naine panna mehele ühele sugulasele. Füüsiline vägivald lõppes, aga vaimne jäi alles. Vaatamata üksi jäämise hirmule läks naine lõpuks turvakodusse Monika-Naiset. Pärast seda on ta elanud üksi.
Soomes pakub naistele auvägivalla eest abi ja peavarju Monika-Naiset liitto ry. Igal aastal otsib sealt abi 40-60 naist. Auvägivald esineb kogukondades, kus on tugevad patriarhaalsed traditsioonid, mis määravad ära meeste ja naiste koha, rolli ja käitumise reeglid. Kui keegi rikub reegleid, siis järgneb karistus, mille eesmärk on suguvõsa, pere või kogukonna maine puhastamine.
Vahel juhtub, et mees ise ei soovigi vägivalda, aga talle surutakse see peale. Nii pole meestel muud varianti, kui vägivald.
Patriarhaalses ühiskonnas puudutavad reeglid kõiki inimesi. Meeste rikkumistele vaadatakse läbi sõrmede, aga naiste omadele mitte. Näiteks perepoja suhe enne abielu võib läbi minna, aga tütre puhul ootab teda vägivald.
Soomes on igal aastal terve rida surmajuhtumeid, mille puhul kahtlustatakse põhjusena auvägivalda. Motiiv aga ei tule alati eeluurimisel välja. Mõrv on äärmuslik meede. Tavaliselt järgneb reeglite rikkumisele range kontroll ja õiguste piiramine. See puudutab riietumist, aja veetmist, õpinguid ja abiellumist. Need reeglid ja normid piiravalt tugevalt naiste käitumist ja võimalusi.
Eelmise, 2018. aasta algul elas Helsingis ligi 100 000 välismaalt pärit inimest. Iga seitsmes Helsingi elanik on välismaalt. Soome on Euroopas teisel kohal ohtlikkuse poolest naistele juba soomlasi endid arvestades. Naistevastane vägivald pole seotud ainult migratsiooniga, see on rahvusvaheline ilming. Asjast aga räägitakse sosinal.
Kui naiste olukorda tahetakse parandada, siis tuleb sellest hakata avalikult rääkima. See eeldab aga poliitilist tahet. Näiteks tuleks vägivallakuritegude eest määratavaid karistusi karmistada. Praegu on seksuaalkuritegude eest määratavad karistused naeruväärselt leebed.
Auvägivald on Soomes uuringute järgi hästi varjatud vägivalla liik. Juhtumid vaikitakse maha, sest kannatanute positsioon on väga nõrk. Probleem on aga terav, sest kannatanuid ähvardab vägivald mitmelt poolt. Seetõttu ei julge kannatanud ise rääkida oma asjadest. Paljud neist on alaealised.
Auvägivalla juhtumite arv on Soomes viimasel ajal plahvatuslikult kasvanud, mis näitab ka seda, et asjaga on hakatud tegelema. Lisaks julgevad kannatanud ametivõimudele rääkida.
Vägivald puudutab peamiselt naisi ja tüdrukuid, aga viimasel ajal on sattunud löögi alla ka poisid. Ka neid tahetakse abiellu sundida. Lisaks on homoseksuaalsusega soetud vägivald ja muud juhtumid.
https://www.is.fi/kotimaa/art-2000006099323.html?fbclid=IwAR3_fWaBNwBIhc_3v4c4F9vo3GHm_RXnT5IGfinEk85Hmd_0HjSqwpuS484
