Helsingi õpilaste korterifond Hoas kavatseb lammutada 750 jagatud vannitoaga korterit ning ehitada 3000 uut ühetoalist. Jagatud vannitoaga korterid seisavad tühjalt, kuigi nad võiks pakkuda soodsat elamist 1500 tudengile.
Helsingis soovib ligi 2500 tudengit omale ühetoalist ja üle 1200 tudengi kahetoalist korterit. Ühiselamus sooviks elada 300 ja jagatud vannitoaga korteris paarsada, vahendab Helsingin Sanomat.
Üks tudengitele mõeldud jagatud vannitoaga üürikorteritega rajoonidest asub Helsingis Kivikkos. See on nagu väike küla, kus on erineva suurusega elamispindu. Madalad korrusmajad ehitati 1990ndatel aastatel ja remonditi aastal 2017.
Korterid on sisustatud stiilselt ning ühised ruumid nagu saun on nagu hotellis. Hoovis on ühiskasutuses elektriauto, mida saab rentida ühe euroga. Kontula metroojaama on lühike maa ja sealt saab kahe minutiga Myllypuro Metropolia üle 16 000 tudengiga õppehoonesse. Viikki õppehoonesse saab bussiga veerand tunniga.
Sellele vaatamata on suur osa jagatud vannitoaga korteritest tühjad. Tudengile on 12,5-ruutmeetrise korteri üür vaid 50-60 eurot kuus, sest Kela kompenseerib 190 eurot täisüürist, mis on 240-260 eurot kuus.
Odavad korterid peaks teoorias tudengitele sobima, kuna pole vaja käia õppimise kõrvalt tööl ning saab lõpetada kooli võimalikult ruttu. Täiesti eraldiseisvate korterite buum algas juba 2000ndate algul, teine trend on ühiselamud. Kuivõrd aga kõigile tudengitele ei suudeta ühetoalisi kortereid ehitada, siis soovitatakse vähemalt esialgu piirduda jagatud vannitoaga korteritega.
Samas üürivad tudengid omale Helsingis eraldi kortereid, sest üür on väga soodne: Viikkis on 40-eurose kahetoalise korteri üür vaid 480 eurot kuus, millest Kela katab tudengipaarile 359 eurot. Hinna ja kvaliteedi suhe on väga hea, sest üüri sees on internet, vesi, elekter, saun ja pesupesemise ruum. Lapimaal Rovaniemis taheti sarnase korteri eest 650 eurot kuus.
Ühetoalised korterid muutusid populaarsemaks, kui Soome parlament otsustas 2017. aastal suurendada omaette korteris elavate tudengite toetust. Kui elada näiteks Hoasi ühetoalises korteris Helsingis, siis on üür 500 eurot kuus, aga sellest saab 80 protsenti eluasemetoetust ehk 412,80 eurot. Ise peab maksma veidi üle 80 euro.
Espoos ja Vantaal korvab Kela korteri üürikulusid kõige enam 499 eurot. See uuendus on suurendanud nõudlust ka tavaliste vabal turul olevate ühetoaliste üürikorterite järele.
Nüüd kavatseb Hoas ehitada tudengitele ligi 3000 uut soodsat üürikorterit sellistesse kohtadesse nagu Pasila, Tikkurila, Myyrmäki, Kalasatama, Herttoniemi ja Myllypuro. Otaniemisse Tapiola metroojaama juurde kerkib 12-korruseline puidust üürimaja.
Samal ajal loobutakese jagatud korteritega 15-20 üürimajast ning 20-25 ridamajast 1970ndatel ehitatud rajoonides. Enamus neist majadest lammutatakse, kuna neist ei saa enam asja. Asemele ehitatakse tavalised uued kortermajad.
Helsingi tudengite korterifond Hoas asutati 1969. aastal piirkonna 16 tudengiorganisatsiooni poolt eesmärgiga ehitada tudengitele odavaid üürikortereid. 1970ndatel aastatel ehitas fond hulgaliselt tudengite üürimaju Helsingi eri piirkondadesse. Valoitsus aitas fondile leida ehituseks raha ja loobus kruntide eest üüri küsimisest. 1990ndate aastate lama lõi valusalt ka fondi, kuna nõudlus üürikorterite järgi langes. Uusi kortereid ehitati juurde vähe. 2000ndatel aastatel hakati kortereid juurde ehitama. 2010ndatel aastatel on ehitatud kortereid nõutud piirkondadesse nagu Pasila.
Fondi hallata on ligi 10 000 korterit, kus elab 18 500 tudengit. Üürnikke on 150 eri rahvusest. Soome 100. aastapäeva auks korraldati arhitektuurikonkurss tudengitele sobivate puidust kortermajade rajamiseks. Praegu käivad Helsingi linnaga läbirääkimised kruntide leidmiseks.
https://www.hs.fi/kaupunki/art-2000006067444.html
