Eestis elavate soomlaste arvates on Tallinnas viimase paari aasta jooksul midagi muutunud: turvalisus on paranenud, aga soomlaste kohta juletakse rohkem välja öelda, kui miski ei meeldi. Seetõttu on soomlaste sõimamine ja hurjutamine suurenenud.

Kohalikud soomlased rõhutavad samas, et oma elu või tervise pärast Tallinnas muretsema ei pea, vahendab Iltalehti.

Tallinnas alates 1996. aastast elanud 59-aastane Tapio Reini möönab, et eestlased ei karda enam öelda, kui neile soomlaste juures miski ei meeldi. Suusõnalist sõimamist enam ei kardeta, ütles Reini.

Oma töös soomekeelse SSS-Raadio toimetajana on Reini kokku puutunud sellega, et Eesti restoranide ja ööklubide omanikud polegi soomlastest huvitatud. Ühe Tallinna rehvifirma omanik ütles talle, et pole Soome klientidest huvitatud, kuna nad on liiga valivad.

Tarbimise ja ostmise kultuurid on Eestis ja Soomes erinevad, mistõttu peetakse soomlasest klienti Eestis „raskeks”. Soomlane tahab tihtilugu teavet kirjalikult, pärib ebamugavaid küsimusi ja kaalub liiga kaua ning tingib.

Reini väitel oli eestlaste ja soomlaste suhtlemine vahetum 1990ndatel aastatel. Siis oldi sõbrad, kuigi majanduslik erinevus oli suur. Nüüd häirib Reinit see, et enam ei taheta omavahel sõbrad olla. Nüüd aga on tulnud vaadetes välja erinevused ja eestlased ei karda seda enam välja öelda.

Reini rõhutab, et soomlase jaoks pole Tallinnas ohtu elule ega tervisele. Erimeelsused tulevad välja jutuajamiste käigus. 1990ndatel said paljud soomlased Tallinnas peksa, aga nüüd on need üksikjuhtumid. Samuti oli 1990ndatel palju taskuvargusi, mida nüüd on palju vähemaks jäänud. Reini väitel on paljud eestlased unustanud või vähemalt paistab välja, et nad on unustanud, kuidas Soome ja teised Põhjamaad kunagi Eestit abistasid. Eesti noored ei tea sellest samuti, kuna sellest ei räägita.

Reini väitel on Eestis ka poliitiline keskkond muutunud, kuna konservatiivne rahvapartei EKRE ründab avalikult vähemusi ja oma osa saavad ka soomlased. Eestis on tema väitel kujunenud välja väärastunud natsionalism, kus vähemusi nagu homoseksuaalseid mõnitatakse. See kandub üle ka välismaalastele.

Reini väitel ei tekita EKRE poolt kehtestatud ajakirjanduse tsensuur küsimusi kohalike elanike hulgas. Inimesi ei huvita see, et poliitikud jäävad vahele valetamisega. Reini sõnul pole Eestis ohtlik, aga poliitikutel tasuks mõelda, milline pilt kujuneb Eestist välismaal. Tema väitel liigutakse Eestis vales suunas.

Äsja Indiast talvepuhkuselt naasnud 60-aastane Wilma Schlizewski on üks Tallinna väljapaistvamaid soomlasi. Tal on vanakraamipood ja suhtleb oma töös paljude eestlaste ja soomlastega. Schlizewski tunnistab samuti, et viimase paari aastaga on midagi muutunud. Ta saab nüüd pea iga päev kommentaare oma välimuse ja isiku kohta. Tema väitel on tehtud märkusi ka tema soomlastest klientidele.

Schlizewski sõnul otse näkku siiski soomlastele kõike välja ei öelda. Tegemist on rohkem sellise sisisemise ja puhkimise ning silmade pööritamisega. Mõni eestlane aga neab mööda minnes maapõhja nii Soome kui kõik soomlased. Õnneks ei juhtu seda iga päev.

Eesti lehtedes on avaldatud artikleid, mille kohaselt on välismaalased Eestis sattunud rassistliku vaenu ohvriteks. Schlizewski ei tea, et mõne soomlase osas oleks asi nii kaugele läinud. Samas on ta näinud, kuidas soomlasi on Tallinnas togitud või löödud, enamasti on tegemist baarides toimunud vahejuhtumitega. Neist asjadest ei räägita eriti, kuna soomlased on olnud tavaliselt purjus. Aga purjus olek ei anna õigust kedagi lüüa.

Schlizewski väitel oleks nüüd vaja Eestis mõelda selle üle, milline pilt nii Eestist kui Tallinnast välismaailmale jääb. See puudutab ka soomlasi, kes müüvad praegu Eestit seoses turismiga. Schlizewski sõnul ei saa olla nii, et neist asjadest avalikult rääkija satub rünnaku alla, nagu nüüd on juhtunud.

Alates 2012. aastast Eestis elanud Kari Savolainen aga möönab, et Eesti on arenenud aina paremuse suunas. Tema väitel on Tallinn praegu turvalisem kui mõni teine Euroopa linn. Selles osas tänab ta Tallinna politseid. Tallinna kesklinna probleemsed piirkonnad on kontrolli alla võetud, nagu näiteks Tammsaare park, kus tiirutasid varem narkodiilerid. Rahutum on olukord Lasnamäel, kus võib kokku sattuda mõne narkomaaniga.

Vanalinna nn Bermuuda kolmnurgas ehk Suur-Karja tänava algul juhtub aeg-ajalt nädalavahetustel midagi, kui oled väga purjus, aga Tallinna linn on õnneks piiranud sealsete joomakohtade lahtiolekuaega. Savolainen tunnistab, et ei karda Tallinnas tänaval liikuda isegi nädalavahetuse õhtutel.

Savolaineni arvates pole soomlased Tallinnas mingid erilised sihtmärgid, tavaliselt on probleemide põhjustajaks alkohol. Purjus ja tuikuv turist võib tekitada kiusatuse teda rünnata või lüüa. Soome keele rääkimine avalikus kohas aga mingit probleemi endast ei kujuta. Ise räägib mees aga eesti keelt.

Vanemad eestlased räägivad paremini soome keelt, noorematega saab suhelda inglise keeles. Tallinnas on turiste kogu maailmast ja kuuleb väga erinevaid keeli. Savolaineni väitel on Tallinna tegelikud probleemid liikluses ja joobes juhtimises. Ta on sõitnud taksoga, kus põrandal veeresid ringi õllepudelid. Taksojuht tegi ühe neist lahti ja hakkas jooma.

https://www.iltalehti.fi/ulkomaat/a/8be4846d-691a-4e98-a24a-f0879e40a6be?fbclid=IwAR3VYi8sdLn9djUcSL-BuZr2DmJ0CefjP8K725dv_NfkZUGyfWKfWUuRyis