Soome tervisekeskustes on iga neljas arst noor arst, kes pole tulnud selleks, et jääda. Noored eriarstid peavad pärast kuus aastat kestnud õpinguid ja kooli lõpetamist töötama 9 kuud kohustuslikus korras mõnes tervisekeskuses.
Soome tervisekeskused vajaks hädast arste juurde, aga noori arste ei meelita isegi palga eest. Möödunud aasta oktoobris jäi Soomes töötajate puudusel tegemata ligi 6 protsenti toiminguid. Suurim puudus on Kainuus, ligi 20 protsenti. Kogu Soomes on kohe hädavajadus 228 arsti järele. Lisaks vajatakse tervisekeskustesse veel ligi 200 arsti, vahendab Yle.
Kokku vajatakse seega arste üle 400. Pole ime, et värskelt kooli lõpetanud arstid ei pea muretsema töökoha leidmise pärast. Näiteks Tamperes pakutakse alustavale arstile 5000 euro suurust palka, aga pakutud on ka 8000 eurot.
Värskelt kooli lõpetanud arsti nominaalpalk on 3340 eurot ilma lisatasudeta. Mitmetes piirkondades teenivad arstid palju enam. Arsti keskmine kuupalk oli paar aastat tagasi 6500 eurot.
Soomes uuriti arstidelt, mis mõjutab töökoha valikut. Kokku 18 variandi hulgas oli palk alles 11. kohal. Noortele arstidele on palgast tähtsam ameti huvitavus, töökoha asukoht, spetsialiseerumise ja karjääri tegemise võimalus ning perekondlikud põhjused.
Paljud noored arstid ei näe tervisekeskuses töötamisel mingit mõtet. Patsiendid on rahulolematud, lähedased on rahulolematud, ülemused on rahulolematud ja kui on liiga vähe patsiente, siis on ka hooldajad pinges. Tervisekeskuse arstid on mitme tule vahel.
Tavaliselt saadetakse tervisekeskustesse need patsiendid, kellega on raske toime tulla. Krooniliselt haige vanuriga tegelemine on hoopis midagi muud kui töötervishoiu läbivaatused. Samuti on tervisekeskuse arstidel jäetud vähe aega patsientidega tegelemiseks ja retseptide uuendamiseks. Arst pole võibolla patsienti varem näinudki, aga sellele vaatamata peab ta kiiresti haigusloo läbi vaatama ja otsustama, kas on vaja teha veel uuringuid või ravimid välja kirjutada.
Üle tunni pikkune arsti visiit, mille käigus jõutakse kõik küsimused läbi arutada, kajastub statistikas kui mõttetu tegevus. Samas peaks olema vastuvõtt piisavalt pikk, et arstil oleks aega patsienti kuulata.
Lisaks muule vajavad noored arstid oma töös koolitusi ja tuge, aga tervisekeskused seda alati ei võimalda. Kaevatakse ka selle üle, et tervisekeskuse arstidel on suur töökoormus. Tavahaiglatesse on 20 aastaga tulnud juurde 3000 uut arsti töökohta, sama ajaga on tervisekeskustes loodud juurde vaid 350 arsti töökohta, kuigi töö on seal varasemast raskem.
Tervisekeskuse üldarsti töö peaks olema ideaalis noortele väga huvitav, aga tervisekeskuste töökorralduse tõttu seda eriti ei taheta. Sageli peab arst olema tööl kauem kui tööaeg ette näeb.
Probleemiks on ka see, et tervisekeskustes ei saa spetsialiseeruda nii nagu haiglates. Soomes peavad eriarstid enne spetsialiseerumist tegema läbi kohustusliku 9 kuu pikkuse üldarstina töötamise mõnes tervisekeskuses. Iga neljas arst on tervisekeskustes selline noor spetsialiseeruv arst. See tekitab segadust patsientide hulgas, kelle jaoks arstid pidevalt vahetuvad.
Samuti on tervisekeskuse arstid oma tööga nii hõivatud, et noored arstid ei pruugi seal töötamise ajal üldse mingit abi kogenud kolleegidelt saada. Samas võiksid tervisekeskused noorte arstide arvates just sellesse rohkem panustada. Noortesse tulijatesse ei peaks suhtuma vaid kui 9 kuu pikkuse kohustusliku aja ära olijatesse, vaid arstidesse, kellest võiks tulevikus saada tervisekeskuse töötajad. Hea töökoha juurde kuuluvad ka abi ja juhendamine, võimalused edasi õppida ning arenemisvõimalused.
Kui nimetatud peamised asjad on korras, siis pole isegi äärealadel väga suurt palka vaja selleks, et inimesi tööle saada. Palgaga saab inimest motiveerida vaid lühikest aega, kui tingimused on muidu kehvad.
Samuti leitakse, et sunniga ei saa noori tööle tervisekeskustesse. Kui kõrge palk ja sund ei aita, mis siis?!
Noored arstid peavad tähtsaks töö paindlikkust. Arstid soovivad, et nad saavad oma tööaega senisest rohkem ise planeerida. Lastega peres on vajalik lühem tööaeg, teadustöö tegijad vajaks osalist töönädalat. Mujalt tulijad teeks tööd 3-4 päeva nädalas, et saaks ka oma kodukohas käia. Suurem osa tervisekeskuste arstide tööst on spetsialisti töö, mida saaks teha lähtuvalt arsti enda võimalustest.
Arsti tööle tulemine sõltub ka sellest, kas abikaasal on võimalik tööd leida. Peredele on tähtis kohapealne sotsiaalne turvavõrk. Mõjutavad maine ja ühiskondlik arvamus. Tervisekeskustest on saanud sellised nn süljetopsid, mille kohta kõigil on midagi öelda. Ka poliitikud räägivad neist halvasti. Samas tehakse paljudes Soome tervisekeskustes maailma tasemel tööd.
https://yle.fi/uutiset/3-10716138
