Eestiga seotud soomlased on omavahel karvupidi kokku läinud. Eestis elavad Soome meedia- ja kultuuritöötajad kirjutasid avaliku kirja, milles ütlevad, et ei tunne ajakirjanik Sami Lotila kirjutistes kirjeldatavat Eestit ära maana, kus elavad.

Kirja ajendiks on hiljutine artikkel Soome ajalehes Iltalehti ”Nyt tuli hätä pöksyyn” – suomalaiset hylkäsivät Tallinnan ja näistä syistä se johtuu (Tõlkes: „Nüüd tuli häda püksi” – soomlased hülgasid Tallinna ja need on põhjused). Artiklis tuuakse välja 10 põhjust, miks soomlased on Tallinna hüljanud. Nende seas olid hindade tõus, kehv teenindus ja toidu kvaliteet, ebaausus ja vägivald, igav linnapilt, vähe võimalusi lastega peredele, kehv teehooldus, reklaami vähesus, tüdimus ja üldine langev trend.

Selle artikli peale kirjutasid Eestis elavad ja töötavad soomlased Delfi vahendusel järgmise avaliku kirja:

“Ajakirjanik Sami Lotila on laimanud Eesti riiki ja eesti kultuuri oma uudislugudes, artiklites ja blogikirjutistes aastakümneid. Ta on kirjutanud viimastel aastatel eriti Iltalehtisse ja Kauppalehtisse paljusid eesmärgipäraselt negatiivseid artikleid Eesti kohta.

Lotila tekstid on täis liialdusi, üldistusi ja osatõdesid. Kohati saab osutada otsestele ebatõdedele. Lotila avaldab ka intervjuusid isikutega, kes ei ole intervjuudeks nõusolekut andnud. Tema kirjutiste žanri on keeruline määratleda, sest uudisjuttudena näivate tekstidega on ühendatud kolumnlikke ja arvamusartiklitele omaseid elemente.

Esmaspäeval, 22. aprillil 2019 avaldas ta Iltalehtis teksti pealkirjaga ”’Nyt tuli hätä pöksyyn’ – suomalaiset hylkäsivät Tallinnan ja näistä syistä se johtuu” („“Nüüd tuli häda püksi“ – soomlased hülgasid Tallinna ja nendest põhjustest see tuleneb“). See käsitleb Soome turismi kahanemist Tallinnas. Tekst sisaldab mitmeid vigaseid väiteid, aga kõige räigem näide on selle peaväide. Tegelikkuses ületati soomlaste Tallinna turismis 2019. aasta veebruaris 2018. aasta veebruari turistide hulk. Lotila valis 2018. aasta kohta ka Tallinna laevade remondiperioodi, et tõsta kahanenud turismi rambivalgusse. Ta on oma tekstides korduvalt selle teema juurde naasnud.

Lotila kasutab selliseid väljendeid nagu „maffiataksod“ (vaba taksokonkurents), „morn linnavaade“ (Tallinna siluett) või võib kirjutada Eesti meeste haisust.

Eestlasi on ta varem solvanud kohalikus Õhtulehes muu hulgas kirjutades, et „Bulgaaria mustlased olid üllatunud, et rikkal Soomel on räpane tagahoov Eesti, kus elu on veelgi armetum kui neil“. Praegu on Lotila Eesti meedias oma ebaasjalike kirjutiste tõttu persona non grata. See ei ole kolumnisti jaoks ilmselt kahjulik, aga uudisartiklite kirjutajale küll.

Lotila tekstides korduvad valed on kallis õlu, võltsitud potentsiravimid ja räpased ujulad. See on eesmärgipärane mustamine, mille motiive võime vaid arvata. Lotila Eesti on korrumpeerunud kuritegelik arengumaa, mida meie, eestisoome meedia- ja kultuuritöötajad enda omana ära ei tunne. Vastupidi, näeme Eestit positiivse kultuuri ja ühiskonnana, millel on oma nõrkused ja tugevused samamoodi nagu teistelgi ühiskondadel. Eesti areng on olnud erakordselt positiivne ja kiire võrreldes mis iganes teise Nõukogude Liidu lagunemisega seoses vabanenud maaga.

Eriti läbinähtav on Lotila meetod, kus ta avaldab kõigepealt astme võrra asjalikuma teksti Kauppalehtis, tsiteerib oma teksti sensatsiooniliselt Iltalehtis ja avaldab näiliselt anonüümselt veelgi värvikama versiooni oma blogis Todellinen Tallinna (Tõeline Tallinn). Tekstid on tihti ajakirjanduslikult alaväärtuslikud ja need püüavad esitada Eestit alati halvas valguses. Silmatorkav on viimasel ajal olnud tema eesmärgipärane tegevus Eesti turismi kahandamiseks.

Oleme mures Kauppalehti ja Iltalehti ajakirjandusliku liini pärast Eesti suhtes ning Eesti ja eestlaste imago pärast Soomes. Samamoodi oleme mures selle pärast, et paljude eestlaste silmis annab Lotilale antud väärikas avaldamisplatvorm vale pildi Soome üldiste vaadete kohta.”

Allakirjutanud:

Ville Hytönen, kirjanik, ajakirjanik, Tallinn
Anniina Ljokkoi, tõlkija, literaat, Tallinn
Mika Keränen, kirjanik, Tartu
Mika Vesalahti, maalikunstnik, Viljandi
Kivi Larmola, kirjanik, koomiksikunstnik, Tallinn
Sanna Larmola, fotograaf, filmitegija, Tallinn
Maria Susanna, luuletaja, Tallinn
Roope Ahola, filmitegija, kunstnik, Tallinn
Heidi Iivari, tõlkija, soome keele õpetaja, Tartu
Tapio Mäkeläinen, literaat ja kultuurisekretär, Talsinki
Aki Petteri Lehtinen, ajakirjanik, uurija, Viljandi

Sami Lotila ise aga kirjutab sotsiaalmeedias, et peab kirja arusaamatuks, kuna tema väitel oli kirjale alla kirjutanud filmitegija ja kunstnik Roope Ahola just see mees, kes rääkis talle hiljuti, kuidas teda Tallinnas rünnati ja ta sai hirmsa sinika vastu külge ning kuidas talle oli sisistatud „Saatanan suomalainen” (Tõlkes: Kuradi soomlane). Nüüd on aga Lotila väitel mehe meel muutunud.

Roope Ahola kritiseeris artiklis muu hulgas EKRE-t ja ütles, et pärast EKRE tõusu on soomlaste olukord muutunud Tallinnas ohtlikumaks. Samas ütles Ahola, et politseisse ta väidetava rünnakuga seoses ei pöördunud ega näidanud oma vigastusi arstile.