Eestlastest ja soomlastest koosnev kuritegelik grupeering tegi Soomes Eesti autodega avariisid ja pettis nõnda kindlustuselt välja kümneid tuhandeid eurosid.
Kindlustuspettused tulid välja, kui kindlustusfirmade töötajad hakkasid võrdlema kahjuregistrisse kantud andmeid. Tuli välja, et samad isikud olid teinud kahjuteateid eri kindlustusfirmadele. Teated vaadati uuesti läbi ja uuriti lähemalt nii õnnetuskohti kui tekkinud kahjusid, vahendab Iltalehti.
Asja uurides leiti mitukümmend Eestist Soome toodud autot, mis olid teinud avarii Lohja ümbruses. Autod olid toodud Eestist kasutatuna ja kehvas seisukorras. Soomes oli nende väärtust tõstetud spidomeetreid kruttides ja hooldusandmeid võltsides.
Kahjuteadete järgi oli õnnetustel mitmeid sarnasusi. Kõigil õnnetustel oli kaks osapoolt ja autodes olid ainult juhid. Keegi polnud saanud vigastusi, nii et oleks pidanud arsti juures käima.
Autode vigastuste põhjal aga võis oletada, et avariid olid tõsised. Vähemalt üks autodest oli muutunud kasutuskõlbmatuks ja see tuli hüvitada.
Kahjuteadete puhul äratas tähelepanu ka see, et õnnetuse põhjustaja tunnistas end alati süüdi, kuigi tegemist oli tuhandetesse ulatuva kahjuga. Avariid olid toimunud samaliigiliste tänavate ristmikul.
Mitte ühelegi õnnetuskohale ei kutsutud kohale politseid, tuletõrjet ega kiirabi. Autod pukseeriti kiiresti sündmuspaigalt minema. Üks asjas tunnistusi andnud pukseerimisfirma töötaja ütles, et teda pani imestama, et Espoos Bodomintel õnnetuskohal autode juures olnud kolm meest ja üks naine ainult naersid omavahel. Keegi polnud vigastatud, kuigi üks auto oli sõidetud kortsu vastu valli.
Pukseerimisauto juhi sõnul lahkusid kõik neli isikut sündmuskohalt ühe Eesti numbrimärkidega autoga.
Kindlustusdetektiivid selgitasid välja, et Audi, mis selle omaniku väitel valli sõitis, seisis tegelikult paigal. Samuti selgus, et omaniku väidetud 164 000 kilomeetri asemel oli auto läbisõit 275 000 kilomeetrit. Avaldatud 14 000 euro asemel oli auto tegelik väärtus vaid 1400 eurot.
Detektiivid taastasid kahjuteadete järgi toimunud õnnetused ja võrdlesid neid autode vigastustega. Kasutati ka autoõnnetuskeskuse spetsialiste. Selgus, et kirjeldustes märgitud asjade käik polnud võimalik.
Detektiivid tuvastasid, et õnnetusse sattunud isikud olid omavahel tuttavad. Samad isikud olid seotud ka autode registreerimisega. Osa isikuid olid nende sugulased ja tuttavad. Kui uurimine oli valmis, andsid kindlustusdetektiivid asja üle politseile.
Lääne-Uusimaa ringkonnaprokurör taotleb nüüd süüdistuse esitamist kokku 15 isikule. Neist viis on eestlased. Isikuid süüdistatakse pettuses ja registreerimiskuritegudes.
Petised taotlesid kindlustusfirmadelt hüvitist kokku ligi 100 000 eurot. Sellest maksti välja üle 81 000 euro. Pettustes kasutati ära kindlustuse korralduses valitsevat usaldust. Grupeeringut juhtinud 1951. aastal sündinud mehele taotletakse reaalset vanglakaristust.
https://www.iltalehti.fi/kotimaa/a/bd864374-c52f-410a-b908-14652d03934d
