Soome naine Ritva maksis Helsingisse rajatava uue 3-toalise korteri eest sissemaksu üle 100 000 euro, aga ehitusfirma läks pankrotti ja naine võib kõigest ilma jääda.
Naine müüs maha oma vana korteri ja valis välja uue elamise Helsingis Viikinmäki asumis. Ta on juba 60-ne ja tahtis sellist, kus poleks vaja niipea remonti teha.
Naine ostis vahendaja kaudu Rakennus Omera Oy rajatava 3-toalise korteri ja pidi maksma 128 000 eurot sissemaksu. 2019. aasta kevadel valmima pidanud korteri täishind oli 315 000 eurot, vahendab Kauppalehti.
Kuigi korter müüdi alles ehitusjärgus, kinnitati naisele, et tema ost on garanteeritud. Sellise süsteemi puhul peaks olema tagatud, et ostetud elamispind valmis saab.
Ritva uuris ka ehitusfirma tausta ja kõik paistis korras olevat. Sama ettevõte oli Viikinmäki piirkonda ehitanud ka teisi hooneid. Korteriostjad palkasid lisaks veel eraldi inimese ehituse üle järelvalvet teostama.
Keegi aga ei tutvustanud naisele ehitusjärgus korteri ostmise riske. Ja need riskid on nüüd realiseerunud, kui ehitusfirma läks panktorri. Naine oli jõudnud ära maksta juba 104 000 eurot, kui tema tulevane naaber teatas šokeeriva uudise: ehitusfirma läks pankrotti. Kohus kuulutas Rakennus Omera Oy pankroti maksejõuetuse tõttu välja tänavuse, 2019. aasta 14. märtsil.
Naine oli hirmul, aga ei teadnud, et asi võib nii õudne olla, kui hiljem selgus. Ta arvas jätkuvalt, et ost on garanteeritud. Et midagi on viltu, hakkas naine kahtlustama juba aastavahetusel, kui firma esitas 2500 euro suuruse arve nädalase tähtajaga ilma kiirustamist millegagi põhjendamata. Naisel jäi aega maksmiseks vaid paar päeva, kuna arve oli mitu päeva posti kaudu teel olnud. Siis hakkas naine mõtlema, miks neil on vaja nii kiiresti raha.
Naine oli valmis ehitusperioodi pikenemiseks ja selleks, et ta peab üürikorteris kauem olema. Aga kohutav tõde selgus eelmisel nädalal toimunud võlausaldajate koosolekul, kus selgus, et garanteeritud pole midagi ja naine võib oma korterist üldse ilma jääda. Naine on šokis.
Rakennus Omera pidi ehitama Viikinmäki asumisse kaks ühesugust maja, millest üks on peaaegu valmis. Ritva korter on teises majas, millest valmis on ehitatud ligi 60 protsenti.
Pankrotihaldur rääkis kolmest võimalusest. Parimal juhul ostab projekti üles mõni teine ehitusfirma või korteri-aktsiaseltsi osanikud lepivad ise kokku, kuidas ehitus lõpule viia. Kõige kehvem võimalus on see, et ostjat ei leita ning korteri-aktsiaselts läheb pankrotti, kuna seal jooksevad kulud kogu aeg peale. Olukorra muudab keeruliseks see, et korteriostjatel pole veel tekkinud omandiõigust – omanik on pankrotipesa. Korteri-aktsiaseltsil on nõudeõigus vaid 400 000 eurole.
Ostjatel on õigus tehing tühistada, aga siis on nad järjekorras nagu kõik teised võlausaldajad. Koeteriostjatel pole mingit eelisõigust pankrotipesast raha kätte saada.
Korteri ostnud Ritva väitel peaks olema eraisikust korteriostjatel eelisõigus oma raha kätte saada. Ühtlasi loodab naine, et inimeste teadlikkus ehitusjärgus objektide ostmisest tänu sellele juhtumile suureneb. Naine ise ei soovi tulevikus enam uut asja osta, vähemalt mitte ehitusjärgus. Nüüd jääb vaid oodata, kuidas asi laheneb. Pankrotiprotsess võtab aega ligi kaks aastat. Lisaks tuleb leida uus ehitaja, mis tõstab korteri hinda veel 10 000-20 000 eurot. Aga võib tulla uus arendaja, kes pakub kõigi korterite eest vaid 400 000 eurot. Siis ei tea Ritva, mida teha.
https://www.kauppalehti.fi/uutiset/asunnonostajan-painajainen-rakennusliike-meni-konkurssiin-nainen-ehti-maksaa-keskeneraisesta-asunnosta-yli-100-000-euroa/316e2688-554f-4c73-aa83-59f88701e4d3
