Lisaks levinud skeemile, et Eesti arstid käivad Soomes tööl, esineb ka vastupidist, kus Soome arstid käivad Eestis tööl. Ja see tasub ennast isegi ära.
Kaks arsti, kes Soome ja Eesti vahet pendeldavad on hambaarst Satu Annika Aalto ja plastikakirurg Asko Salmi, vahendab Helsingin Sanomat.
Asko Salmi käib Tallinnas kord kuus kahel päeval. Ta töötab ettevõttes Christinas Clinic ja peamine osa klientidest on eestlased.
Salmi sattus Tallinna, kuna teda paluti 2014. aastal ja ta võttis töö vastu, kuivõrd just siis tõsteti Soomes iluoperatsioonide käibemaks 24 protsendi peale, tööd lõppesid ja tulevik tundus tume. Lisaks Tallinnale töötab Salmi Hispaanias Fuengirolas. Kui Soomes oleks tööd lõppenud, siis oleks ta suutnud oma pere ära elatada. Nüüd läheb Soome kliinikul taas hästi, aga mees töötab edasi nii Tallinnas kui Fuengirolas.
Salmi tunnistab, et Eestis käimine tasub end ära, kuigi hinnad on Eestis odavamad kui tema Sairaala KL kliinikutel Helsingis ja Jyväskyläs. Algul mõtles ta luua Eestisse oma ettevõtte, aga nüüd teeb tööd ühe väikse Soome ettevõtte kaudu.
Tallinnas on Salmi kliendid põhiliselt üle 30-aastased naised, kes tahavad oma välimust kohendada lasta. Salmi teeb keerukaid operatsioone nagu rinnaimplantaadi paigaldus ja selle kohendamine. Tavaliselt on vaja teha ka lisaoperatsioone: kui implantaatidega tekivad komplikatsioonid või nad hakkavad lekkima. Salmi kliinik asub endise nõukogude-aegse ajakirjandusmaja 8. korrusel, mis on sisustatud ilukliinikuks.
Tallinnas vanalinna naabruses asub teise soomlase, hambaarst Satu Annika Aalto töökoht Hambakliinik Albin. Samanimeline kliinik tegutseb ka Helsingis. Satu ja Kai Aaltole kuuluv kliinik on Tallinnas tegutsenud 5 aastat. Satu töötab Tallinnas keskmiselt 6 päeva kuus.
Eestisse laienemise põhjuseks peab Satu Soome tervishoiureformiga seotud ängistust. Ettevõtjana tundis ta end ühel hetkel ebakindlalt. Nõnda otsustas ta panna munad mitmesse korvi.
Hambaravis keskenduti ühel hetkel vaid avalikele teenustele ja väiksed ettevõtted jäid selle varju. Samal ajal vähendati hambaravihüvitisi ja ettevõtjatele tuli uusi nõudeid seoses digiretsepti ja patsiendiregistriga. Patsiendid hakkasid ootama odavamat riiklikku teenust ja ei pannud enam aegu kinni. Aaltod otsustasid päästa oma väikse hambaravifirma.
Tallinnas pakutakse samasuguseid teenuseid mis Soomes, aga odavamalt. Krooni panek maksab näiteks Helsingis 650 eurot, Tallinnas 450, tagumiste hammaste juureravi on Kela hüvitisega Tallinnas 172 eurot, Helsingis 407 eurot.
Hambaarst teenib samapalju nii Helsingis kui Tallinnas, kuigi teenus on kliendile Tallinnas 30 protsenti odavam. Kui tööd on Tallinnas rohkem, võib isegi rohkem teenida kui Soomes.
Aaltod tõid pärast taasiseseisvumist Eestisse 1990ndate algul abi korras hambaravivahendeid ja seadmeid. Olud on aga muutunud sedavõrd, et nüüd võib juba Tallinnas raha teenida. Tallinnas tasub töö ära, kuna kulud on väiksemad. Soomes peab ettevõtja maksma patsiendiarhiivi eest kümneid tuhandeid eurosid, Eestis tuleb maksta vaid 35 eurot kuus. Ettevõtjal on Eestis vaja vaid arvutit ja ID-kaardi lugejat.
Seadmed ja nende hooldus on Eestis kaks korda odavam kui Soomes. See tuleb asjaolust, et ettevõtetel on hinnad kehtestatud riikide järgi. Näiteks neli grammi plommimaterjali maksab Soomes 60 eurot, Eestis 17 eurot, kuigi see tuleb samast laost.
Vaatamata hinnaerinevustele pole Tallinna rohkem Soome hambaarste tulnud. Tallinnas tegutseb teadaolevalt veel vaid üks Soome hambaarst, kliente käib aga nende juurde üle terve Soome.
https://www.hs.fi/talous/art-2000006078721.html
