Venemaal pesitsevad haned teevad peatuse Lõuna-Soome põldudel, kuna Venemaa tundras pole neile piisavalt toitu.
Soome põllud on hanede jaoks praegu nagu pidulaud. Linnud söövad ja lamavad harimata põllulappidel enne liikumist pesitsuskohtadesse Venemaa põhjaosas. Haned vajavad toitu, kuna Venemaa pesitsuskohtades seda praegu veel pole, vahendab Yle.
Soome asjatundjate väitel peatud Soomes praegu ligi 200 000 hane. Võrreldes 2000ndate aastate algusega on Soomes peatuvate hanede hulk mitmekümnekordistunud. Olukord on samuti muutunud võrreldes varasema ajaga, kuna hanede tulek on kuu aega varasem.
Soomes peatuvaid hanesid võib tulevikus veelgi rohkem olla ja põhjuseks on kliima soojenemine. Varem peatusid linnud Baltimaades. Nüüd on aga hakatud põldusid Baltimaades harima juba aprillis ja linnud ei saa seal enam toituda, mistõttu liiguvad nad edasi Soome.
Lindude rännet mõjutab ka asjaolu, et Venemaal on põldude harimine vähenenud ja Soome poolel on rohkem toitu. Lisaks ei künta Soomes enam vastu talve põldusid nii palju kui 30 aastat tagasi. Talveks kündmata jäetud põld pakub kevadel hanedele toitu.
Haned liiguvad läbi Soome kahte teed pidi. Ühed liiguvad Soome kaguosa kaudu Venemaa tundrametsadesse, teised aga Soome lääneosa kaudu Pohjanmaale ja sealt ida poole taigametsadesse. Mõlemad on hallhaned ja lendavad kevadel tuhandeid kilomeetreid. Nii taiga- kui tundrahaned toituvad põllulappidel. Soomes söövad haned kõhu korralikult täis, enne kui ida poole edasi lendavad.
Praegu on Soomes näha põhiliselt tundrahanesid ja neid on aprillikuu jooksul loendatud 40 000 ringis. Haned lendavad Soome talvitusmispaikadest Saksamaal, Hollandis, Taanis ja Poolas.
https://yle.fi/uutiset/3-10736131
