Uus-Meremaa mošeetulistaja kirjutab oma manifestis, et teda ajendas tegutsema soov kätte maksta 2017. aastal Stockholmi terrorirünnakus hukkunud 11-aastase rootsi tüdruku Ebba Åkerlundi eest.

Austraallane Brenton Tarrant kirjutab 74-leheküljelises manifestis, et on 28-aastane, pärit lihtsast, madalapalgalisest perest ja on sündinud Austraalias. Tema vanemad on šoti, iiri ja inglise päritolu. Väiksena puudus tal huvi õppimise vastu ja ta ei läinud edasi õppima ülikooli. Ta töötas ja pani teenitud raha Bitconnecti, kasutas teenitud raha reisimiseks. „Olen tavaline valge mees, tavalisest perest,” kirjutab Tarrant, „kes tahtis midagi ette võtta oma inimeste tuleviku nimel.”

Tarrant kirjutab, et reisis mitmel pool Euroopas ja nägi mis toimub, mismoodi terroristid käituvad ja teda ajendas tegutsema soov kätte maksta kõigi Euroopas terrorirünnakutes hukkunud inimeste eest. Eriti soovis ta kätte maksta väikse Ebba Åkerlundi eest, kes hukkus 2017. aastal Stockholmi terrorirünnakus.

Mošeetulistaja soov oli midagi ette võtta selleks, et päästa Euroopat migrantide eest, kes külvavad surma aja koledusi. Tarrant otsustas hakata ise sissetulijaid hävitama.

Tarrant kirjutab, et tema vaated muutusid radikaalseks, kui viibis Euroopas 2017. aasta aprillis-mais. Üks peamisi mõjutajaid oli terrorirünnak Stockholmis 7. aprillil 2017. aastal. See oli ühelt poolt üks järjekordne terrorirünnak lõputute rünnakute reas, ent teisest küljest oli see eriline. Eriline selle poolest, et hukkus väike Ebba Åkerlund. Ebba oli teel kohtuma oma emaga pärast kooli, kui ta mõrvati islamistliku ründaja poolt, kes sõitis varastatud veokiga Stockholmi jalakäijate tänavale. Ebba oli kurt ja ei kuulnud autot tulemas.

„Ma ei saanud enam rünnakuid ignoreerida,” kirjutab Tarant, „need olid rünnakud minu inimeste, minu kultuuri, minu usu ja minu hinge vastu. Neid ei saanud ignoreerida.”

Tarrant kirjutab, et ei korraldanud mošeerünnakut kuulsuse pärast. Ta on pigem introvertne, kinnine inimene ja teab, et tema isik unustatakse kiiresti. Tema väitel ei mäleta keegi enam ka New Yorgi 9/11 terrorirünnaku toime pannud isikute nimesid. Seevastu tema tegevus avaldab mõju veel aastate jooksul, et luua hirmu ja muutuste õhkkonda.

Mees kirjutab, et hakkas rünnakut planeerima ette kaks aastat varem ja rünnakut Christchurchis kolm kuud varem. Ta kirjutab, et ei vihka moslemeid, kes elavad oma kodumaal, aga vihkab neid, kes lähevad teistesse maadesse. Eriti vihkab ta aga neid, kes tema oma inimeste hulgas islamiusu vastu võtavad.

Tarrant kirjutab, et ei vihka teisi inimesi ega kultuure. Ta on palju ringi reisinud ja igal pool on ta soojalt vastu võetud. Kõikides kultuurides võeti ta soojalt vastu. Ta kirjutab, et soovib kõigile inimestele ja rahvastele head, õnne ja õitsengut, aga seda nende kodumaal. Kui aga inimesed lähevad võõrale maale, et seal võimu võtta ja hirmu külvata, siis on ta sunnitud vastu astuma. Tarrant kirjutab, et arvestas sellega, et ta rünnaku tagajärjel sureb.

Tarrant kirjutab, et kõige lähedasem riik tema vaadetele on Hiina. Ta ei pea end natsiks ega neonatsiks, kuna tema väitel pole natslust olnud maailmas juba 60 aastat. Küll aga peab ta end fašistiks ja tema suur eeskuju on Sir Oswald Mosley (tuntud Briti fašist – toim.)

Tarrant kirjutab oma kujunemise kohta, et noorena oli ta kommunist, siis anarhist ja lõpuks libertaarlane, enne kui temast sai ökofašist. Perekond ega kodune keskkond tema vaateid ei mõjutanud, kuna austraallased on valdavalt apoliitilised. Tarrantil oli kokkupuude ka Anders Breivikuga ja Breivik andis tema tegudele oma õnnistuse.

Mees kirjutab, et soovib vanglasse jääda ja panna vabanedes toime enesetapu, olles eelnevalt teinud kõik selleks, et säilitada oma inimesi. Ta võrdleb end Nelson Mandelaga, kes istus vangis samuti terrorismi pärast. Tarrant loodab, et istub 27 aastat nagu ka Mandela ja et ka talle antakse Nobeli rahupreemia nagu Mandelale.