Sotsiaalmeedias avaldatud postituses teatavad lapsed, et rasket haigust põdenud ja abistatud enesetapu valinud Jane lahkus meie seast täna.
„Aitäh kõigile, kes meie emale oma sõnade ja tegudega rõõmu valmistasid,” on kirjas sotsiaalmeedia postituses, millele on alla kirjutanud Marleen, Marion, Gert-Grettir ja Anna-Stiina.
Jane juhtum tekitas palju kõneainet Soomes, kus on sellised surmaminekud väga haruldased, kuna Soome sotsiaalsüsteem on Eestiga võrreldes väga helde. Blogis Halavere kirjutabki Jane, kuidas jäi raske haigusega Eestis ilma abita. Talle pakuti küll abi siis, kui ta oli surmamineku valinud, aga naine oli selleks ajaks oma otsuse juba teinud. Jane tegi täna ka oma blogisse viimase sissekande, mis kannab pealkirja „Kodu”:
Hei! Kui Sina seda postitust loed siis olen mina juba läinud. Ma tean, milline on minu viimane unenägu. Olen seda endale sisendanud ja otsinud välja pilte, et ka teie saaksite minu pähe piiluda.
See koht minu unenäos on väga sarnane Käsmule. Seal on meri. Ma arvan, et järv võiks ka olla. Ja jõgi! Jõgi ka kindlasti.
Oma viimases unenäos ma olen vana. Natuke nagu pikemaks kasvanud, aga see võib nii tunduda sellepärast, et ma olen alla võtnud 😛 Mul on pikk hall pats. Hando Runnelil on luuletus „Igavene naine”. Küllap sealt see pilt minu peas alguse sai.
Ma elan üksi oma valges kodus ja lopsakas aias. Seal aias kasvatan ma teie jaoks mesilasi ja liblikaid. Ja ürte kasvatan ka.
Vahel ma keedan ja küpsetan. Selle kohviku jaoks, mis maailma lõpus asub. Kord nädalas võtan ma ürdikimbud ja korvid küpsetistega kaenlasse ja jalutan läbi metsa sinna, et kohtuda sõpradega. Mul on edevad kontsakingad (mõõduka kõrgusega, sest et vana ju) ja lehviv seelik. Seal kohvikus, mis asub loomulikult mere kaldal, joon ma edevast klaasist kokteili ja võib juhtuda, et suitsetan sõprade seltsis mõne sigareti.
Kui kunagi on teie aeg viimaseks uneks, siis võite kindlad olla, et soovi korral minuga kohtuda ootan teid sooja südame ja soojade pirukatega seal kohvikus. Viin kiirelt olukorraga kurssi, kuulan mis teil vahepeal uudist on juhtunud, kuidas mu mesilastel ja liblikatel on läinud, aitan teil ennast sisse seada. Seniks aga – jääge moodsaks, mu noored sõbrad!
