Soome põlissoomlaste erakonna juht Jussi Halla-aho imestab, miks kehtestati oma endist naist tappa ähvardanud iraagi mehele lähenemiskeeld, aga ei saadetud meest Iraaki tagasi ega eraldatud teda teistest.
Halla-aho sõnul on loogiline, et selline inimene eraldatakse ühiskonnast. Aga Soome kohus kehtestas mehele kõigest lähenemiskeelu, lootuses, et mees kuritegu toime ei pane. Tagajärg on see, et mees pussitas nii oma eksnaist kui lapsi.
Halla-aho sõnul tuli mees Soome varjupaigataotlejana ja talle anti Soomes varjupaik. Läinud pühapäeval aga ründas mees kööginoaga oma endist naist ja lapsi. Tegemist oli nn valvatud kohtumisega. Mehele oli kehtestatud lähenemiskeeld ähvarduste ja vägivalla tõttu. Mees oli ähvardanud naise ära tappa. Kohus leidis, et mees võib tõenäoliselt naist vigastada.
Mida teeb Soome, kui maksumaksja kulul elav mees ähvardab teise inimese ära tappa? Kas tunnistatakse, et selline inimene ei taha elada Soomes ning saadetakse ta tagasi Iraaki? Või kui tagasisaatmine on raske, siis võetakse ta vähemalt kontrolli alla teiste inimeste kaitsmiseks? Aga ei. Talle kehtestatakse lähenemiskeeld. Kas keegi kujutab ette, et lähenemiskeeld peatab meest, kel on kavatsus tappa? Miks ta peaks? Kui mees on valmis oma au nimel kandma eluaegset vanglakaristust naise tapmise eest, siis kas teda peatab rahatrahv, mis on ette nähtud lähenemiskeelu rikkumise eest?
Kui mees lõpuks viis oma kavatsetu täide, ootas politsei terve ööpäeva, enne kui avalikustas mehe nime ja pildi. Selle ajaga jõudis mees põgeneda ükskõik kuhu, võimalik, et isegi välismaale. Võimalik, et sinnasamasse Iraaki, kust ta oli häda ja viletsuse eest põgenenud Soome.
Humanitaarinen puukotus valvotussa tapaamisessa. Hyvin valvottu. Koko video osoitteessa https://t.co/ORdvs4P6jC #vaalit2019 #perussuomalaiset #jotainrajaa @Halla_aho pic.twitter.com/SDn0eIM4fr
— Perussuomalaiset (@persut) March 9, 2019