Helsingi tänavatele tekkisid kümmekond aastat tagasi kerjavad mustlased ja inimestel on küsimus, kas neile võib raha anda ja kas see raha ei lähe mitte kurjategijatele.
Raha võib anda, aga ma ise ostan meelsamini neile toitu, räägib Helsingi Diakonissiasutuse päevakeskuse Hirundo juht Borislav Borisov. Kõige enam soovitab ta aga osta mustlastele tööd pakkuvat väljaannet Iso Numero, vahendab Helsingin Sanomat.
Hirundo peamised kliendid ongi mustlased, kes kerjavad tänaval, müüvad ajakirja Iso Numero ning korjavad pudeleid. Mõned tulevad päevakeskusse end soojendama või niisama istuma.
Meedias on spekuleeritud, et kerjustele antav raha jõuab lõpuks kurjategijate taskusse. Helsingi politseil aga sellist infot pole. Politseile pole tulnud teavet, et mustlaste kerjamine oleks seotud kuritegevusega. Borisov nõustub sellega – tema väitel saadetakse suurem osa rahast kodumaale. Kerjused võivad saada ainult viis eurot päevas, sellise rahaga kuritegevust ülal ei peeta.
Raha või toidu andmine aga Borisovi arvates mustlaste olukorda ei paranda, neile oleks vaja tööd leida. Näiteks ajakirja müügiga saavad mustlased raha teenida.
Hirundo keskus on olnud tegev alates 2011. aastast ja selle tasuta teenuseid kasutab ligi 50 inimest päevas. Hirundos saab käia duši all, pesta riideid ja soojendada toitu. Töötajad abistavad dokumentide täitmisel, terviseküsimustes ja töö leidmisel. Hirundos korraldatakse ka keelekursusi, sest paljud ei oska keelt.
Talvel korraldatakse Hirundos ka majutust, sest väljas on külm. Rumeenia ja Bulgaaria mustlaste kohta kasutatakse Soomes terminit „mustlaskerjused”, aga Hirundos kasutatakse nende kohta mõistet „EL-i liikuv elanikkond”. Nüüd on küsimus, kas selline abistamine võib Soome tuua veel rohkem selliseid „liikuvaid inimesi”.
Tuleb aga välja, et Soome eriti inimesi ei huvita. Kui Soomes on selliseid inimesi paarsada, siis Rootsis on neid paar tuhat, aga Itaalias sajad tuhanded. Soome number on võrreldes teiste maadega palju väiksem.
Hirundo üks klientidest on 40-aastane Mihaita. Ta on pärit Rumeeniast ja tuli koos naisega pool aastat tagasi Soome, kuna Rumeenias polnud tööd. Nende soov on, et lapsel ja lapselastel oleks parem elu ja et neil oleks rohkem võimalusi. Mihaita kerjab raha Helsingi kesklinnas, aga müüb ka Iso Numero ajakirja. Suurem osa rahast saadetakse Rumeeniasse perekonnale.
Viimastel aastatel on kerjuste hulk Helsingi tänavatel vähenenud. Paljud teenivad raha ajakirja Iso Numero müügiga. See väljaanne kuulub rahvusvahelisse võrgustikku. Ajakiri hakkas ilmuma 2011. aastal ja alates sellest ajast on kaalutud tänaval kerjamise keelustamist.
Iso Numero ajakirja müügiga võib teenida lausa tuhat eurot kuus. Paljud korjavad lisaks veel pudeleid. Iso Numero müüjaks võib tulla kes iganes. Müüjatena tegutsevad ka soomlased. Kokku on registris 250 müüjat, aga neist aktiivseid on 50 ringis. Enne töö algust korraldatakse müüjatele koolitus.
Mustlasi saab aidata ostes väljaannet Iso Numero või tellides seda koju. Ajakiri maksab 10 eurot. Müüja ostab ajakirja esialgu 5 euroga välja ja saab müügist saadud raha endale jätta. Lehe toimetus kasutab saadavat raha kirjutajatele maksmiseks ja trükkimiseks. Iso Numero toimetuses saab töötada ka vabatahtlikuna.
Mustlaste olukord on kehv sellepärast, et nende kodumaal Rumeenias ja Bulgaarias kiusatakse neid taga. Neil puudub võimalus hariduseks, töötamiseks ja tervisekindlustus. Mustlaste olukord tuleks lahendada Euroopa Liidu tasemel, aga seni seda juhtunud pole. Soome tahab eeloleva ELi eesistumise ajal midagi ette võtta.
https://www.hs.fi/kaupunki/art-2000006029085.html
