Soomes on saanud teatud valdkondades esinevatest vaimse tervise probleemidest suurim töövõimetuse põhjus. Eriti puudutab see lasteaedade ja koolide töötajaid.
Palju on Soomes räägitud lasteaedade ja koolide õpetajatest, kes on kurnatuse tõttu jäänud haiguspuhkusele. Vaimse tervise probleemidest on saamas Soomes peamine töövõimetuse põhjus. Seni olid töövõimetuse peamisteks põhjusteks liikumisvaevused, vahendab Yle.
Vaimse tervisega seotud haigusjuhtumite arv on kasvanud eriti viimaste aastate jooksul. See puudutab eelkõige depressiooni ja masendusega seotud olukordi. Lisaks on kasvanud uneprobleemid.
Soomes on kasvamas haiguspuhkuste arva ja see on tüüpiline heale majanduslikule olukorrale. Siis julgevad inimesed rohkem haiguspuhkusele jääda ja tööturule jõuab inimesi, kelle tervis on kehvemas olukorras. Näiteks tööpuudus räsib inimese tervist ning pärast seda on ka tööle minnes rohkem probleeme tervisega.
Kui parematel töökohtadel on inimesed reeglina tervemad, siis vaimse tervise puhul see nii ei ole: seal esinevad probleemid võrdselt nii juhtidel kui tavalistel töötajatel. Vahe on meeste ja naiste vahel, kuna naistel esineb vaimse tervise probleeme rohkem. Sellele erinevusele pole teadlased suutnud seletust leida.
Lappeenrantas on tehnilise poole töötajate vaimse tervisega seotud haiguspuhkused kasvanud viimase paari aasta jooksul tervelt 7 korda. See on seotud asjaoluga, et pidevalt tõmmatakse kõiges kokku, mistõttu kannatavad tundlikumad inimesed. Samuti on tõusnud klientide nõudmised, mistõttu on töötajad rohkem kurnatud.
Stressi tekitab see, et inimestelt nõutakse rohkem enda algatusi ja initsiatiivi, samas kui rahalisi võimalusi tõmmatakse igalt poolt kokku. Vaimse tervise probleemide kasvule aitab kaasa ka see, et inimesed julgevad rohkem probleemidest rääkida ning abi otsida. Depressioon on Soomes suurim töövõimetuspensionide maksmise põhjus. Aastal 2017 jäi töövõimetuspensionile depressiooni tõttu Soomes iga päev 9 inimest.
Olukorda saaks seoses depressiooniga muuta, kui inimesed saaksid õigeaegselt psühhiaatrilist abi, aga alati see ei õnnestu. Kerge depressiooni puhul oleks abi vestlusravist, aga sellist teenust ei pakuta piisavalt. Arstid peaksid määrama inimestele vestlusravi samamoodi nagu kirjutatakse välja retsepte.
https://yle.fi/uutiset/3-10698717
