Soomes valitseb suusahüpete vallas suur mõõn, kus ühe täismõõdus hüppemäe kohta on ainult kolm aktiivset hüppajat. Seetõttu kaalutakse juba hüppemägede lammutamist.
Esimest korda viimase 139 aasta jooksul on oht, et Soomes surevad mäehüpped üldse välja. Mäehüpetega tehti Soomes algust 1885. aastal Sortavalas- Ala muutus populaarseks 1920ndatel aastatel ja jõudis tippu 1980-1990ndatel aastatel, vahendab Helsingin Sanomat.
Soome tuntuimad suusahüppajad olid Jari Puikkonen, Matti Nykänen, Ari-Pekka Nikkola, Toni Nieminen ja Janne Ahonen.
Pärast neid kuulsusi aga tuli suur langus, mis kestab tänaseni. Kui nii jätkub, surevad suusahüpped Soomes välja.
Praegu on Soomes aktiivseid suusahüppajaid ainult üks bussitäis, 45 inimest.
Kõige rohkem mõjutab mäehüppeid Soome kiire linnastumine ja eluviisi muutus. Linnalik eluviis soosib meeskonna-alasid nagu saalihoki, mitte aga suusahüppeid, mis on individuaalne ala ja nõuab palju vaeva.
Soomlastel pole enam ühtegi tuntud suusahüppajat, viimased 13 aastat pole võidetud ühtegi olümpiamedalit ega tuldud isegi maailma karikavõistlustel kolme esimese hulka. MM-võistlustel võideti üks hõbemedal viimati 12 aastat tagasi.
Juba mitu aastat on räägitud, et Soomes on rohkem suusahüppemägesid kui on hüppajaid.
Noorte suusahüppajate arv on samuti kokku kuivanud. Veel 5 aastat tagasi oli alla 18-aastaseid hüppajaid 350, praegu ainult 179.
Sellises olukorras on hakatud mõtlema suusahüppemägede lammutamisele. Näiteks Kuopios kulub mäe ülalpidamise peale 330 000 eurot aastas, aga seda kasutatakse väga vähe. 2017. aastal kasutati mäge kokku vaid 300 tundi ehk keskmiselt 50 minutit päevas – seda kõigi hüppajate peale kokku. Seda on väga vähe. Seetõttu kaalutakse mäe müüki või lammutamist.
https://www.hs.fi/sunnuntai/art-2000006002837.html?utm_source=facebook&utm_medium=social&utm_campaign=hs_vk_ulkomaille&fbclid=IwAR3xrGkAeqczOUdPMsO7isLbjNMuBc2NnTOS_Hh9BD8pkOqp8ZzT4O8I8xg
