Soome seismoloogid on pöördunud Šveitsi asjatundjate poole, et välja selgitada sügavale maa sisse kaevatud auguga seotud ohud. Kaevamiseks anti luba ilma riske analüüsimata.
Espoos Otaniemis maa sisse puuritud 6 kilomeetri sügavune auk põhjustab maavärinaid, mistõttu on Soome maavärina asjatundjad pöördunud abipalvetega välismaale. Asi on selles, et St1 Deep Heat katsejaam on tekitanud maavärinaid, milliseid pole Soomes kunagi varem esinenud. Soome seismoloogid ega ametivõimud pole teadlikud, millised ohud võivad sellise tegevusega kaasneda, vahendab Helsingin Sanomat.
Energiafirma on puurinud graniidi sisse 6,4 kilomeetri sügavuse augu. Firma on Soomes esimene, kes tahab kasutada maapõue energiat.
Möödunud suvel pumbati auku surve all vett ja see tõi kaasa tuhandeid maavärinaid. Suurimad neist olid tugevusega 1,7-1,9 magnituudi. Sellised on tunda kümne kilomeetri kaugusele ja vastavad tugevale plahvatusele kaevanduses.
Katsetused on kaasa toonud ebameeldivaid tärinaid ja pauke. Maavärinatesse tuleb suhtuda tõsiselt, sest need võivad kaasa tuua ehitiste lagunemist.
Veebruaris korraldati Helsingis konrenets, kus osales Šveitsi vastava ala asjatundja, professor Stefan Wiemer. Soome seismoloogid tundsid huvi, kuidas on selliste geotermiliste jaamade kasutamine korraldatud Šveitsis.
Espoo jaam pole Soomes ainus. Tamperes on alustatud sama asja tegemist. Ka teistes linnades on üles kerkinud sellised ideed. Praegu pole aga teada, mida Otaniemi auku pumbatud vesi võib endaga kaasa tuua.
Keskkonnaministeerium on ohtude hindamiseks tellinud Seismoloogia instituudilt vastava raporti. Praegu ei tea omavalitsused ega ametivõimud, kuidas selliste jaamade rajamist kontrollida.
Suured, ehitisi kahjustavad maavärinad pole Soomes tõenäolised, aga võimalikeks ohtudeks tuleb valmis olla. Näiteks pole teada, millal põhjustab vee pumpamine nii palju värinaid, et see tuleb ära lõpetada.
Soomes on tunda väiksemaidki värinaid. See tuleb graniidist, mille peal on väga vähe muud pinnast.
St1 Deep Heat’i rajamisel ei nõutud mingeid värinaid puudutavaid keskkonnalube. Projekti järelvalve on olnud ettevõtte enda vastutusel. Tegemist oli omamoodi katselise pilootprojektiga.
Katsetuste käigus pole seni ületatud ettevõttele lubatud 2,1 magnituudi piiri. Kui piir hakkas eelmisel suvel lähenema, vähendati vee pumpamist.
Suurem osa tekkinud värinatest olid samalaadsed suurte plahvatustega kaevandustes. Erinevalt plahvatustest pole vee pumpamisel maa sisse aga võimalik värinaid ette prognoosida. Plahvatusi saab teha vaid päevasel ajal, aga värinad võivad ette tulla ööpäevaringselt.
Varem on Šveitsi teadlased uurinud geotermilise jaama põhjustatud värinaid Lõuna-Koreas. 2017. aastal oli Lõuna-Koreas jaama põhjustatud 5 magnituudine maavärin, millele järgnesid järellainetused. Vähemalt 70 inimest sai vigastada ja sajad inimesed jäid kodutuks. Maavärinate kahju ulatus miljonitesse eurodesse.
Šveitsis Baselis peatati 2006-2007. aasta vahetusel maa-aluse geojaama rajamine, kuna vee pumpamine tõi kaasa värinaid.
Espoos on vee pumpamine praeguseks lõpetatud ja nüüd hakatakse kaevama teist auku. Geotermiline jaam peaks tegevust alustama järgmise aasta kevadel.
https://www.hs.fi/kaupunki/art-2000006015972.html
