Iraagist paar aastat tagasi varjupaigataotlejana Soome saabunud Johannes töötab koristajana 16 Espoo kodus. Mõnes kodus koristab ta korra kuus, mõnes kaks korda nädalas. Töötunde koguneb nädalas täistööaja jagu.
Köögi koristab Johannes alati esimesena. „Köök on esimene asi, mida inimesed hommikuti näevad. Naistele köök meeldib, see on nende pärusmaa. Mehed joovad seal esimesena hommikul kohvi,” räägib Johannes.
Pärast köögi koristamist pühib mees tolmu ja puhastab tolmuimejaga. Lõpuks peseb veel põrandad üle, vahendab Helsingin Sanomat.
Johannesest poleks koristajat saanud, kui ta poleks tutvunud vabatahtliku pagulaste abilise Satu Partaneniga. Johannese soomekeelne hüüdnimi mõeldi samuti välja koos Partnaneniga. Partaneni enda suguvõsas on olnud kombeks, et rootsi ja islandi sugulastele on mõeldud soome nimed, nii sai ka Johannes omale soomepärase nime.
Johannes ei soovi oma päris nime ajakirjanduses avaldada, kuna tema varjupaiga taotlemise protsess on pooleli ja ta ei taha, et see kannataks.
Satu Partanen hakkas pagulastega töötama paar aastat tagasi. Ta on majutanud neid omas kodus ja mõtleb neile välja tulevikuplaane.
Johannese unistus on minna ülikooli ning tuua oma laps ja naine Soome. Ehitustöid mees teha ei saa, kuna seda tema selg ei luba. Aga sobilik oleks koristus. Soomes tegutsevad koristusringid, kus suurema seltskonna peale palgatakse üks koristaja.
Kodusid on ühes koristusringis paarkümmend, nii et koristajal oleks tööd piisavalt. Partanen algul kahtles, kas Espoost oleks võimalik leida nii palju huvilisi. Ta pani kuulutuse Facebooki ja korraga tuli ligi 400 huvilist. Nõnda loodi mitmele poole Espoosse koristusringid.
Täpset teavet ringide arvu kohta pole, aga neid peaks olema kümneid. Need on hakanud tekkima viimase paari aasta jooksul.
Enamasti on selliste koristusringide eesmärk pakkuda tööd varjupaigataotlejatele. Tööd peaks olema nii palju, et saaks maksta vähemalt miinimumpalka. Sellest piisab, et töötamise nõue oleks Soomes täidetud ja selle alusel saab hakata taotlema töötaja elamisluba.
Korraga lahendatakse selliste ringidega kaks probleemi: kodu saab koristatud ja varjupaigataotleja saab tööd. Paljude jaoks on selline ring ainus võimalus Soomes tööd saada. Kui inimene on end heast küljest näidanud, on tal võimalik mujal tööd leida.
Palju on mõeldud sellele, kas on õige, kui dokumentalist või arhitekt töötab koristajana. Samas on see ainus võimalus Soomes tööd leida ja elamisluba saada. Koristus on ka selline valdkond, kuhu ei pea esmajärjekorras palkama kohalikke soomlasi.
Lisaks iraaklastele on koduringide koristajaid veel Eestist, Bagladeshist, Afganistanist ja Aafrika maadest. Ükski soomlane pole koristuse vastu huvi ilmutanud.
Koristusringis olevad majapidamised on ühtlasi koristaja tööandjad, ehk siis majapidamised peavad hoolt kandma tööandja kohustuste eest nagu maksude maksmine, kindlustus ja töötervishoid. Tavaliselt valitakse ringi seest koordinaator, kes tegeleb palga maksmise ja muude ülesannetega.
Ringid kontrollivad ka töötajate tausta kuritegude registrist. Ühtlasi antakse koristajatele vajalik väljaõpe.
Koristajate miinimumpalk on Soomes 1700 eurot. Ringid võivad aga maksta sellest rohkem, olenevalt kogemusest ja ülesannetest. Näiteks vaipade kloppimise ja akende pesemise eest makstakse rohkem kui lihtsalt tolmu võtmise eest.
Johannese kuupalk on praegu 2500 eurot kuus.
Partaneni enda korteris käib Johannes koristamas korra kuus. Ilma sellise ringita poleks Partanen koristajat võtnud. Nüüd aga ütleb ta, et ilma ei kujuta elu ette, kuna see vabastab nii palju aega kõige muu jaoks.
Johannes on samuti õnnelik, et kliente jätkub. Mõnes peres suhtutakse temasse nagu pereliikmesse. Nad annavad Johannesele korteri võtmed ja ütlevad, et ta võib seal end tunda nagu kodus.
https://www.hs.fi/kaupunki/espoo/art-2000005992514.html
