USA president Donald Trump ütles kolmapäeval valitsuse istungil, et NLiit tegi õieti, et 1979. aastal Afganistani tungis, kuna see oli seotud islamiterrorismi tõkestamisega.
Trump ütles, et Afganistani sissetung viis NLiidu pankrotti ja sellega kaotas Venemaa kontrolli piirnevate riikide üle. Trump vihjas sellega asjaolule, et ka USA võib pankrotti minna, kui veel kaua välismaal sõdib ja seal sõjaväelasi hoiab, vahendab Washington Post.
Kõigepealt kirus Trump endist kaitseministrit, erukindral Jim Mattist, keda ta veel mõni aeg tagasi kiitis. Mattis pani ameti maha seoses Trumpi otsusega tuua väed Süüriast välja.
Trump ütles, väed tuleb ära tuua välismaalt, kus USA peab juba aastakümneid lootusetuid sõdu. Ta tõi näiteks Nõukogude Liidu, mis pankrotistus lõputute sõdade tõttu. Samas kiitis Trump NLiitu Afganistani tungimise eest, kuna seal tegutsesid terroristid. Trumpi väitel kaotas Venemaa kontrolli paljude piirnevate maade üle seoses sõdimisega Afganistanis.
Trump tahab koju tuua pooled 14 000 USA sõdurist, kes praegu on Afganistanis.
Oma sõnadega keeras Trump sisuliselt pea peale USA senise välispoliitilise doktriini, mille kohaselt polnud NLiidul õigust Afganistani tungida, vaid see oli osa Külma sõja aegsetest võimumängudest, et kommunistlikku mõjuala suurendada. Trump pälvis oma ütlustega palju kriitikat nii kodus kui välismaal.
USA toetas ja relvastas mujahideeni-nimelisi Afganistani ususõdalasi ja võitlus nendega venis vastupidiselt NLiidu ootustele aastakümne pikkuseks. Nõukogude väed toodi Afganistanist saba jalge vahel välja 1989. aastal.
Afganistani president Ashraf Ghanin ütles Trumpi väiteid kommenteerides, et sõda NLiidu vastu oli rahvaülestõus vabaduse nimel ja nii USA kui ÜRO mõistsid sissetungi hukka. Afganistani president ütles, et kõik senised USA presidendid on NLiidu sissetungi hukka mõistnud ning toetanud Afganistani püha ususõda jihaadi.
Afganistani välisminister Salahuddin Rabbani kirjutas sotsiaalmeedias, et nõukogude okupatsioon kahjustas tugevalt Afganistani piirkondlikku ja rahvuslikku enesemääramisõigust.
Pärast nõukogude okupatsiooni lõppemist algas Afganistanis kodusõda. Islamistlik äärmusorganisatsioon Taliban tuli võimule 1996. aastal, aga USA kukutas Talibani pärast Afganistani okupeerimist 2001. aastal. Ühendriigid soovisid ühtlasi hävitada terroriorganisatsiooni al-Qaida, mis oli korraldanud 2001. aastal New Yorgis ja Washingtonis terrorirünnakud.
Praegu kontrollivad Talibani mässulised suurt osa Afganistanist ja nende võim arvatakse olevat suurem kui kunagi varem. Viimasel ajal on Taliban pidanud vahendajate kaudu läbirääkimisi Afganistani valitsusega.
Trump solvas samal istungil ka Indiat, kui rääkis, et India rajab Afganistani raamatukogu, mida keegi ei kasuta.
India valitsus vastas selle peale, et India on olnud Afganistani suurim toetaja ja abistaja. India on andnud pärast Talibani kukutamist Afganistanile abi 3 miljardit dollarit. India on andnud Afganistanile humanitaarabi ning toetanud afgaanide õppimist Indias.
India hindude rahvusliku partei Bharatiya Janata juht Ram Madhav märkis sotsiaalmeedias, et India on ehitanud Afganistanis lisaks raamatukogudele maanteid, koolimaju ja isegi parlamendihoone.
Soviet occupation was a grave violation of Afghanistan’s territorial integrity & nat’l
sovereignty. Any other claim defies historic’l facts. Invasion was condemned by UN&int. comm. Heroic resistance & sacrifice of millions of Afghans 4 freed’m & independence ingrained n history.— Salahuddin Rabbani (@SalahRabbani) January 3, 2019
May be Trump should know that while he is decrying every other help in Af, India has been building not only libraries, but roads, dams, schools n even parliament building. We are building lives, for which d Afghan people thank us, no matter what others do or don’t. https://t.co/VUOIm1nuQd
— Ram Madhav (@rammadhav_) January 3, 2019
https://www.washingtonpost.com/politics/a-defensive-trump-calls-a-cabinet-meeting-and-uses-it-to-boast-deflect-and-distract/2019/01/02/21600a3a-0ec3-11e9-8938-5898adc28fa2_story.html?noredirect=on&utm_term=.f1ecdc7911cf
