Soomlaste alkoralli Lätist on kogumas tuure ning sealt tuuakse korraga alkoholi juba 10 000 euro eest. Isegi viinapoodide juhid imestavad soomlaste suurt alkolembust.
Valka viinaralli sai alguse ühest purjus peaga tulnud mõttest ja nüüd on sellest saanud tähtis majandusharu, mille käive ulatub aastas kümnetesse miljonitesse eurodesse, vahendab Iltalehti.
Soomlased võtavad ette pika reisi, et sõita kõigepealt üle lahe Tallinna ja sealt läbi Eesti Lätti välja. Tallinnast Valka on maad 250 kilomeetrit ja teist samapalju tuleb sõita tagasi. Ainuüksi reisi peale on planeeritud 600 eurot. Läti SuperAlkost ostsid kaks soome naist näiteks viina, aga ka Jägermeistrit ning „25 kohvrit longerot”. Kokku kulus alkoholi peale 878 eurot. Kas see kogus on terveks aastaks? Tuleb välja, et ei: see on joodud juba aastavahetusega, nimelt on pereliikmel tulemas sünnipäev.
See pole midagi erakordset. Soomlased ostavad Lätist korraga alkoholi keskmiselt paari tuhande euro eest korraga. Näiteks Alko1000 puhul on tulnud ette, et ostetakse 10 000 euro eest korraga. Ja nii suure summa eest ostavad justnimelt soomlased.
Valka on rajatud mitmeid uusi alkoholipoode pärast seda, kui Alko1000 2015. aasta lõpus seal esimese poe avas. Alko1000 eestlastest omanikud rentisid linnalt endise piirijaama ning avasid seal poe, mida suurelt reklaamisid. Varsti jõudis info sellest ka soomlaste kõrvu.
Valka linnapea Armans Krauklis räägib, et parimatel päevadel peatub Alko1000 juures 5000 autot ja arv on kasvamas, eriti suvistel nädalalõppudel. Sellest 5000 autost ligi 500 on Soomest. Ühe nädalavahetusega tuleb Alko1000 poodi seega ligi 1000 autot Soomest ehk 3000-4000 inimest. Ja Alko1000 on vaid üks Valka alkopoodidest. Neid on mitmeid teisi ja kõigis neist käivad soomlased.
Pole liialdus öelda, et ühel nädalavahetusel käib Valkas ligi 10 000 soomlast või isegi rohkem. Neist kõik ei osta viina, aga suur osa ostab, ja palju.
Alkoralli käivitaja oli Alko1000 poe omanik Einar Visnapuu, kes on tegelenud metsaäri ja ehitusega ning kel oli enne seda väike alkoholipood Eesti-Vene piiril Luhamaal. Nüüd on Visnapuu omanduses kokku neli alkoholipoodi, millest kolm on Eesti-Läti piiril ja üks Läti-Leedu piiril. Visnapuu tunnistab, et Valkas poe avamine oli juhus. See sündis ühest purjus peaga tulnud mõttest.
Visnapuu ütles, et võttis koos sõpradega viina, siis sõideti Lätti ja nii see mõte sündis. Saadi aru, et Lätis on kõik odavam kui Eestis, aga otsustati jääda viinamüügi juurde. Lisaks alkoholile on Lätis odavamad toit ja majutus ning ehituskaubad.
Viinaralli käivitaja ei saa ise aru, miks soomlased nii kaugele alkoholi järgi käivad. Soomes pole alkohol ju nii kallis, et peaks ostma kütuse ja laevapiletid. Mees tunnistab, et tema küll alkoholi järele ei viitsiks nii kaugele käia.
Viinaralli pluss on Visnapuu sõnul see, et tänavatel on palju inimesi näha. Palju rohkem kui veel mõned aastad tagasi.
Viinapoed on toonud Valka töökohti, raha ja heaolu ning usu tulevikku. Tänu viinarallile on elu Valkas pöördunud paremuse poole.
SuperAlko müüjanna räägib, et Valka käiakse üha rohkem ja just suvisel ajal, kui inimestel on rohkem aega ringi sõita. Soomlasi käib aga veel rohkem SuperAlko Iklas asuvas poes.
Linnapea Krauklise väitel on viinaralli puhunud linnale elu sisse ja see pole enam hall ja masendav koht, vaid tänavatel ja poodides on taas elu. Krauklis ei häbene Valka kui viinalinna mainet. Veel paar aastat tagasi ei teadnud soomlased midagi Valkast ega isegi Lätist, nüüd on see saanud paljude jaoks tuttavaks kohaks. Valka on paljude soomlaste jaoks värav Lätti.
Krauklise väitel tugevneb Valka viinalinna maine lähiajal veelgi, kui avatakse uus suur alkoholipood. Kavandamisel on uus suur kaubanduskeskus, mis tuleb Alko1000 lähedale. Praegu areneb Valka hooga, millist pole nähtud eelneva 30 aasta jooksul. Pärast NLiidu lagunemist oli palju vaesust ja samamoodi kümmekond aastat tagasi pärast majanduskriisi.
Viinalinna mainet tugevdab seegi, et Valkal on nüüd oma viinavabrik Walk ja oma siidritehas Mῡrbῡdu. Kohalikud joogid meeldivad ka soomlastele. Soomlased ostavad muudki nagu kohalikku käsitööd ja poest vorsti, leiba ja saiakesi.
Kuigi raha voolab tänu alkokaubandusele Valka palju sisse, siis kohapeale sellest palju ei jää. Maksud lähevad Riiga. Selle tõttu on Valka palunud Läti riigilt majanduslikku abi. See on Läti, aga ka Eesti omapära, et maksudest jääb kohapeale vaid väike osa. Majanduslikus mõttes on omavalitsused keskvõimust sõltuvad.
Krauklise väitel ta teab, et Soomes on see teistmoodi ja peaks olema ka Lätis. Häirib ka see, et Eesti Valgas on palgad kõrgemad ning inimesed registreerivad end Eesti poolele. Eesti kõrgemad palgad on Krauklise väitel Soome ja soomlaste teene. Isegi Valkas elab inimesi, kes on seal sisse kirjutatud, aga töötavad Soomes.
Soomlaste jaoks on alkohol Lätis megaodav. Kaks Valkas käinud soomlannat arvestasid, et reisi peale kuluv 600 eurot kindlasti võideti, kui mitte enam. Longero on Soomes mitu korda kallim ja ka Jägermeister on Lätis mitu korda odavam. Naised leiavad, et igal juhul tasus Lätti ostma tulla ja nad tulevad uuesti.
Naiste jaoks on ainult natuke harjumatu Eesti liiklus, kuna tuled foorides vahetuvad liiga ruttu ja enne seda ei jõua pidurdada.
Kas Läti pidu jätkub igavesti? See sõltub osalt Eesti maksusüsteemist. Maksud on asi, mida iga maa valitsus saab muuta ja seda sisuliselt päevapealt. Eestis on tulemas riigikogu valimised ja mitmed erakonnad on lubanud maksusid alandada. Eesti praegune valitsus on otsustanud, et 2019. aastal maksud ei tõuse.
Alko1000 kaupluse juhataja Meelis Reiljan aga ütleb, et maksudest ei sõltugi enam nii palju, kuna Lätis on kõik muu samuti odavam nagu palgad, energia ja kütused. Eestis aga sunnivad muud kulud kauplusi hinda tõstma.
Kui Läti läheb üle pandipakendi süsteemile, siis seegi tõstab hinda. Praegu müüakse Lätis jooke ilma pandimaksuta, nii nagu ka Tallinna-Helsingi laevadel.
https://www.iltalehti.fi/ulkomaat/a/781d1246-4b39-4180-9a79-59eb1b84d7ac
