Soome väljaanne Helsingin Sanomat küsitles eelmisel kevadel ligi 4000 kehval järjel inimest ja vastusest läbi kumav viha otsustajate, ühiskonna, süsteemi ja kogu elu suhtes üllatas isegi kogenud uurijaid.

Keegi poleks uskunud, et Soomes elavate kehval järjel inimeste olukord on nii hull. Paljud inimesed kogevad Soomes, et neil pole mingit lootust. Väga paljud on kaalunud enesetappu, aga edasi elatakse laste pärast.

Üks inimene tunnistab, et teda on lapsest peale kiusatud, kuna ta on vaene. Ta märkis, et unistas juba 10-aastaselt enesetapust, et emal poleks vaja teda enam toita.

Üks inimene tunnistas, et on elu sättinud nii, et tapab end kohe pensionile jäädes ära, et ei peaks närutamist enam kauem taluma.

Kehval järjel inimesed tunnistavad, et elavad nagu kotis, kust välja ei pääse.

Vastustega tutvunud kogenud spetsialistid tunnistavad, et pole kunagi varem nii palju viha näinud ega kogenud. See näitab, et kuigi Soomet peetakse maailma kõige õnnelikumaks maaks, on inimesi, kes on sügavalt õnnetud.

Uuring näitab ka seda, kuidas kehvad olud ja rahapuudus inimest laastavad, halvendavad elukvaliteeti ja kaotavad usu tulevikku. Väga paljudel inimestel pole rahaliselt mingeid manööverdamisvõimalusi, nad elavad noatera peal.

Kehval järjel inimeste põhiline sissetulek kulub eluaseme peale. Sellest, mis üle jääb, ostetakse toitu. Huvialade ja reiside peale ei jätku midagi.

Küsitlusega uuriti inimeste rahalist seisu, vaimset olukorda ja unistuste täitumist. Kõige kehvemas olukorras on üksikvanemad, siis tulevad väikse sissetulekuga inimesed, töötud ja üksi elavad.

Kõige suuremas masenduses on üksikvanemad, kelle olukord ei parane isegi siis, kui lapsed suureks kasvavad – muremõtteid tuleb ainult juurde. See tuleb kurnatusest ja masendusest. See mõjutab ka lapsi, kui vanem on pidevalt tusane, et peab elama elu, mida elada ei tahaks, jalus lapsed ja postkasti tulevad arved.

Kui majanduslik olukord on kehv, siis ei saa kaasa lüüa sotsiaalses elus, ei saa teistega koos olla ega kaasa minna. Pole raha ega energiat. Kõik mõtted on kinni selles, et kuidagi hakkama saada.

Kuigi Soomes on palju vaeseid inimesi, ei paista vaesus välja, kuna seda häbenetakse. Vaeseks peetakse neid, kes on täielikult kaotanud kontrolli oma elu üle, kas haiguse või narkootikumide mõjul.

Soome vaesed käivad tööl, pesevad juukseid, koristavad kodu ja kasvatavad lapsi – kõike seda suures vaikuses. Nende tuludest aga ei piisa kulude katmiseks. Kui küsitakse, kuidas on see võimalik, siis on vastuseid kaks: paljud teenivad vähem kui arvatakse ja paljudel on väljaminekuid, millest ei teata.

Mida väiksem on sissetulek, seda rohkem kõigub elu: on nädalaid, mil saab paremini hakkama, aga on nädalaid, mil pole midagi. Hea sissetulekuga inimene tuleb igal ajal toime. Tulud ei näita kõike. Arvesse tuleb võtta võlad ja kohustused.

Inimestel on võlgu, millest teised ei tea. Näiteks laenatakse raha lähedastele, ja siis ollakse ise raskustes. On ka sõltuvussuhteid, mis teistest üle sõidavad. Näiteks on 60-aastaseid üksikvanemaid, kel kodus neist sõltuvad 40-aastased lapsed. Paljud 40-sed tunnistavad, et saavad vanemate käest söögiraha.

Inimesi mõjutavad lahutused, eriti siis, kui tahetakse lastele tagada sama elustandard, mis oli varem.

Üllatuslikult on Soomes kehvas seisus ettevõtjad. Nende elatustase on madal vaatamata suurtele sissetulekutele. Ettevõtjatel on suurte tulude kõrval ka suuremad võlad ja kohustused. Paljud ettevõtjad on kohtutäiturite küüsis. Kui ettevõte on raskustes, siis kulud kuhjuvad, aga tulusid ei ole. Ühiskond ei toeta raskustes ettevõtjaid samamoodi nagu palgasaajaid. Paljud ettevõtjad elavad väga kehvades tingimustes ja vaeselt. Küsitlusest tuli välja see, et kõik ettevõtjad pannakse samasse patta IT-miljonäride ja suurettevõtete juhtidega, kuigi nende elu on sootuks teine.

Üks ettevõtja tunnistas, et pärast täituri kulusid ja üüri jääb kuus kätte toidu ja muu peale ainult 70 eurot. Mingeid toetusi ei saa, kui oled ettevõtja.

Küsitlus avas silmad selles mõttes, et ka Soomes võid täiesti kuivale jääda. Palju probleeme põhjustab niiskusest tulev hallitus: kui majast avastatakse hallitus, siis jääd oma elamisest ilma, jäävad aga võlad ja hallitusest saadud raske haigus.

Haigus võib Soomes samuti inimese laostada. Arvatakse, et arstiabi on tasuta, aga tegelikult see nii ei ole. Ravimid pole tasuta ja need on kallid. Ravi pole samuti täiesti tasuta. Väikse sissetulekuga inimeste jaoks tähendab haigestumine majanduslikku laostumist. Paljud tunnistavad, et neil pole raha ravimite jaoks. Näiteks hammaste hooldus on kallis ja paljudel pole selleks raha. Hammaste raviks küll makstakse toetust, aga see laekub hiljem. Paljud inimesed võtavad raskes olukorras kiirlaenusid, mis veelgi suurendab võlakoormat.

Eriti raske on nende olukord, kelle puhul pole selge, kas nad on töötud või on tegemist töövõimetusega. Otsustamine võib võtta aastaid ja sel ajal mingeid toetusi ei saa. Mõne ametniku tehtud vea parandamine võtab samuti kaua aega, aga seni tuleb ära elada.

Soomes on nii, et hädasolijad ei saa abi automaatselt, seda tuleb osata taotleda. Abi saamise eest peab võitlema, aga seda ei jaksa teha, kui oled nõrk. Soomes on palju inimesi, kes pole võimelised taotlema toetusi, mida neil oleks õigus saada.

Küsitluse tulemuste põhjal on Soomes mõnede inimeste elu tegelikkuses kehvem kui mõnes Aafrika riigis. Soome keskmine on küll kõrgem kui mujal maailmas, aga see ei tähenda, et see kehtib kõigi jaoks. Küsimus pole ainult rahas, vaid vaimses tervises ja tuleviku väljavaadetes.

Küsitlusele tuli ka väga vihaseid vastuseid, milles ähvardati vägivallaga poliitikuid, otsustajaid ja rikkaid – selliseid vastuseid ei saa isegi avaldada. Paljud vaesed inimesed on vihased terve ühiskonna peale. Märgitakse seda, et Soomes on vanad ja väetid jäetud saatuse hooleks.

On ka selliseid, kes on oma vaesusega leppinud ja näevad selles isegi head. Ent kehtib seaduspära, et mida kauem vaesus kestab, seda rohkem see inimest muserdab. Inimesi aitab kitsikusega toime tulla loovus – mida enam on loovust, seda paremini tullakse toime.

Vaesusega kaasneb häbitunne ja see kandub edasi põlvest põlve. Kõige vihasemad on need, kes pole olnud kaua aega vaesed, aga kes tunnevad, et on ummikusse jooksnud. See on sama seltskond, kes Euroopas praegu mässavad. Kõige kehvemini läheb neil, kes isegi ei julge enam unistada.

Küsitluse tulemused lähevad nüüd edasi poliitikutele, kes peavad hakkama vaesuse probleeme lahendama. Näiteks ei saa sundida inimest suuremale aktiivsusele, kui ta niigi ei tule toime. Siis on tulemus soovitule vastupidine. Eesmärk peaks olema kaotada selline vaesus, mis hakkab piirama inimese teovõimet. Tulud ja toetused peaks olema sellised, et inimene püsib aktiivne. Praegu see kõigi puhul nii ei ole.

Inimeste heaolu puhul pole küsimus ainult rahas. See sõltub kogu ühiskonna korraldusest, mille omakorda panevad paika poliitikud. Ühiskonda saab arendada koostööaltimaks, et keegi ei jääks üksikuks. Ja et inimesi toetataks nende unistustes. Ja et lastega peredel aidatakse toime tulla.

Nende jaoks, kel puudus suur, aitab raha luua esmase turvatunde. Kolme lapsega üksikema tunnistab, et juba 300 eurot kuus oleks suur asi. Nagu üks Soome asjatundja ütles: Raha eest ei saa osta armastust. Aga raha loob eelduse armastuseks.

https://www.hs.fi/sunnuntai/art-2000005954997.html