Soome teadusajakirjas Tiede ilmus 2018. aasta lõpus suur artikkel toitumisest ja sellest, kuidas inimesed söövad end ise haigeks.

Artikkel kirjutab sellest, kuidas depressioon on otseselt seotud inimese toitumisega. Mida rohkem süüa taimset õli, kala ja tamset toitu, seda vähem on masendust ja vastupidi, mida rohkem süüa punast liha, seda enam on masendust, vahendab Helsingin Sanomat.

Artikkel soovitab nn Vahemere dieeti, kus on palju taimset toitu ja kala. Soomes saab Vahemehe ääres kasutatava oliiviõli asemel kasutada rapsiõli ja kala leidub hulgaliselt Soome veekogudes.

Toidu ja tervise, eriti vaimse tervise seoste kohta on tehtud juba hulgaliselt teadusuuringuid ja see on ära tõestatud. Teaduslikult on kindlaks tehtud, et toit võib inimese tervist parandada samamoodi nagu ravimid.

Kuigi toidu ja tervise seos on kindlaks tehtud, pole suudetud kindlaks teha põhjuseid, miks see nii on.

Nn Vahemere dieedi puhul esineb vähem vaimse tervise ja südamega seotud haiguseid. Depressiooni risk on Vehemere dieedi puhul lausa 30 protsenti väiksem. On leitud, et vaimsele tervisele mõjuvad eriti hästi taimsed õlid ja pähklid. Soomes tehtud uuringud kinnitavad sama: tervislik toit vähendab depressiooni, samas kui vorstid, lihatooted, nisutooted ja magustatud toit suurendab depressiooni.

Teadlased on Vahemere köögi baasil loonud lausa eraldi tervisliku toidu näidise: Mind – mediterranean intervention for neurodegenerative delay (tõlkes: vahemereline vaimse tervise parandamine). Tegemist on sümbioosiga Vahemere köögist ja vererõhku alandavast dash-dieedist. Sinna kuuluvad rohelised salatid, pähklid, marjad, oad, täisteraviljad, kala, kana ja oliiviõli. Lubatakse isegi väikses koguses veini.

On leitud, et ajuprobleeme tekitavad kerged põletikud, mida aitab kontrolli all hoida taimne toit. Rasvane ja magus toit aga suurendavad põletikke. Vahemere köök aga sisaldab vähe küllastunud rasvu ja tavalist suhkrut, mistõttu peatab see põletikulised protsessid.

Kala puhul nii otsest seost vaimse tervisega ei ole. Üks teooria väidab seda, et vähem stressis inimesed söövadki rohkem kala, samas kui stressis inimesed tahavad rohkem rasvast ja magusat kiirtoitu.

Viimasel ajal on teadlased avastanud ka seda, et inimene on kõndiv bioreaktor ja inimese organismis on 2,5 kilo baktereid, seda on viis korda rohkem kui kaalub süda. Erinevaid bakterite liike inimese organismis on sadu ja alaliike tuhandeid. Kõige rohkem baktereid elab soolestikus, kus pesitseb miljardeid eri mikroobe, peamiselt baktereid.

Mikroobid on aga otseselt seotud muu organismiga ja mõjutavad vereringe kaudu inimese mõtlemist ja tegevust. Soolestikus on närvirakud, mida mikroobid mõjutavad ja neid rakke on ligi 100 miljonit. Mõned teadlased räägivad soolestiku puhul juba teisest ajust. Sellel on tõsi taga.

Info liigub soolestiku ja aju vahel kiiresti mõlemas suunas. See kontrollib inimese isusid ja meeleseisundit. Aju vahendab info tagasi soolestikule. Kui aju saab mingi reaktsiooni, kandub see kiiresti edasi soolestikule.

Teadlased on avastanud, et soolestik võib aidata stressi maandada. Teatud mikroobide mõjul võivad soolestiku seinad muutuda liiga õhukeseks, mille tagajärjel tekib põletik. Väike põletik on aga paljude krooniliste haiguste, kaasa arvatud depressiooni põhjus.

On avastatud, et soolestiku mikrofloora mõjutab rasvumist, soolepõletikku ja ärritatud mao sündroomi. Soolemikroobide mõju on tuvastatud ka astma, allergiate, autoimmuunhaiguste, vähi, autismi, depressiooni ja skisofreenia puhul.

Teadlased on oma uuringutes alles algusjärgus, aga juba on avastatud, et koos mikroobidega võivad levida ka haigused. Kui rottidele on siirdatud depressioonis inimeste soolebaktereid, tekib ka rottidel depressioon. Teatud bakterid vähendavad, teised jälle suurendavad depressiooni.

Kui hiirtel oli ajuinfarkt, kadusid soolestikust teatud tüüpi bakterid. Kui neile siirdati terve hiire baktereid, hakkas aju imekombel paranema.

On leitud, et soolebakterid mõjutavad ka muid neuroloogilisi haigusi nagu Alzheimeri tõbi. Kui tervete hiirte soolebaktereid siirdati Alzheimeri käes kannatavatele hiirtele, siis hakkasid viimased paranema. Loomkatseid ei saa inimestele üksühele üle kanda, aga on selge, et teatud bakterid aitavad kaasa tervenemisele.

Nüüd on leitud, et liha ja suhkru söömine mõjub kahjulikult nn headele bakteritele ja soodustab halbade bakterite levikut. Ühekülgne rasvane dieet muudab soolte seinad õhukeseks.

Halvad bakterid saavad hoogu juurde haiguste ja stressi puhul ning antibiootikumide tarvitamisel. Normaalse olukorra taastumine võtab aega. Näiteks antibiootikumikuur võib lüüa soolestiku rivist välja aastateks.

Kuidas teada, et bakterid on tasakaalus? Sellele pole ühtset vastust, sest bakterid on individuaalsed ja saadakse kaasa juba emalt sünnitusteede kaudu. Rusikareegel on toituda mitmekülgselt ja tarvitada rohkem kiudainerikast toitu. Teadlased on kindlaks teinud, et võrreldes oma esi-isadega sööb tänavpäeva inimene ligi 10 korda vähem kiudaineid, mis peegeldub soolestiku bakterites. Paljud bakteriliigid on sootuks kadunud.

Nüüd on teadlased hakanud mõtlema, kuidas inimesi bakterite abil ravida ja baktereid siirdada. Nõnda on võimalik tulevikus ravida paljusid haiguseid, isegi vähki. Kõige lihtsam moodus tervisest hoolt kanda on aga mitmekülgne toit. Läänemere tervislik toit koosneb oliiviõli asemel rapsiõlist ning tsitruseliste asemel õuntest ja marjadest. Vahemere kalade asemel saab süüa siseveekogude kala ja lõhet. Punast liha ja töödeldud lihatooteid tuleks vältida.

Kalifornia Berkeley ülikooli professori ja teadlase Michael Pollani toidusoovitus on äärmiselt lihtne: „Söö tavalist toitu. Ja mitte liiga palju. Ning rohkem taimset.”

https://www.hs.fi/tiede/art-2000005976985.html