Soomes peab alates maikuu algusest olema söögikohtades välja liha päritolumaa. Soome tegi vastava ettepaneku tarbijate teadlikkuse tõstmiseks ja Euroopa Komisjon sellele vastu ei seisnud.
Soome saatis Euroopa Komisjonile vastava ettepaneku 2018. aasta juunis ning sellega taotleti, et söögikohtades oleks väljas nii liha kui kala päritolumaa. Märkimisväärne osa Soome toodavast lihast jõuab just söögikohtadesse. Päritolumaa avaldamise edendamine on ka praeguse Juha Sipilä valitsuse programmis.
Soome andis 2018. aasta sügisel Euroopa Komisjonile lisainfot, et selgitada, kuidas liha ja kala päritolumaa on seotud selle kvaliteediga. Euroopa Liidus eeldatakse, et päritolumaa avaldamise nõue peab olema seotud toodete kvaliteediga.
Koos täiendavate selgitustega otsustati, et päritolumaa nõue puudutab ainult liha, mitte kala. Kuivõrd kalatoodete päritolumaa avalikustamisele kehtivad Euroopa Liidus omaette reeglid, siis on kohalike nõuete kehtestamine keeruline ja sellest loobuti. Kala välja jätmisega kindlustas Soome, et päritolumaa nõue üldse jõustuks, märkis maa- ja metsamajanduse minister Jari Leppä.
Euroopa Komisjoni poolt heaks kiidetud määrusega kohustatakse söögikohti kirjalikult märkima toidu juurde selle valmistamisel kasutatud liha päritolumaa. Teave ei pea olema menüüs ja seda ei pea andma igale kliendile kirjalikult, aga see võib väljas olla kergesti märgatavas ja selges vormis nagu tahvlil või muul säärasel kujul.
Teavituse eesmärk on, et kliendil oleks võimalik teha kergesti valikuid, et inimene teaks, mida omale suhu paneb. Minister Leppä rõhutas, et kliendil on õigus küsimata teada toidu päritolu ka söögikohtades.
Nõue puudutab looma-, sea-, lamba- ja kitse- ning linnuliha. Neile toodetele kehtivad juba praegu päritolumaa avaldamise nõuded, kui tooted on pakitud. Päritolu peab olema peale kirjutatud ka hakklihale.
Määrus puudutab toiduks toorainena kasutatud toorest, külmutatud või jahutatud liha. Määrus ei puuduta lihast valmistatud pooltooteid. Kui söögikohas valmistatakse hakklihapihvid toorest hakklihast, on päritolu vaja märkida, aga kui pihvid tulevad söögikohta väljastpoolt ja need ainult soojendatakse üles, siis pole päritolu vaja märkida. Määrus ei puuduta põhjapõtrade ja teiste metsloomade ning hobuse liha. Neile lihaliikidele ei kehti ühtseid päritolumaa nõudeid.
Määrus on tähtajaline ja kehtib kaks aastat, nii nagu ka kehtiv pakitud liha päritolu teavitamise nõue.
Soomes tahetakse liha päritolu teada, kuna sellega seostavad tarbijad liha kvaliteeti. Soome tahab Euroopa Liidu tasemel jõuda olukorrani, kus päritolumaa nõude avalikustamine kehtiks ka kala ja muude lihatoodete kohta. Soomes soovitatakse söögikohtadel teavitada liha ja kala ning muude toorainete päritolu vabatahtlikult. Uuringute järgi leiab 80 protsenti tarbijatest, et liha päritolul on otsene seoses kvaliteediga. Üle 80 protsendi tarbijatest soovib, et liha päritolu oleks söögikohtades avalikult väljas, ilma et seda peaks eraldi küsima.
Minister Leppä soovitab, et Soome söögikohad teavitaksid kliente liha ja kala päritolust ning et sellest saaks igapäevane tegevus. Tarbijate jaoks on tooraine päritolu ja selle kvaliteet määrava tähtsusega. Toidu päritolu avalikustamine on söögikohtade jaoks turul eelis.
Soome on teinud ettepaneku, et Euroopa Liidus kehtestataks toodete päritolu nõue kõikidele toiduainetele. Kuivõrd aga Euroopa Liidus pole selleni veel jõutud, siis tahab Soomes selle probleemi lahendada enda jaoks oma määrtustega.
