Soome keskkriminaalpolitsei küberüksus jahib laste seksuaalseid ärakasutajaid ning vaatab läbi äärmiselt karmi videomaterjali. See töö on oma iseloomu tõttu erakordselt raske ja kurnav.
Igal nädalal saabub keskkriminaalpolitsei Vantaa peamajja teateid, mida politseikeeles kutsutakse „pakkideks”. Nende saatja võib olla Euroopa politseiamet Europol, rahvusvaheline kriminaalpolitsei Interpol või USA keskkriminaalpolitsei FBI, vahendab Helsingin Sanomat.
Pakid avatakse kriminaalpolitsei neljandal korrusel eraldi ruumis, kuhu pääsevad vaid kriminaalpolitsei töötajad. Ruumis on palju arvuteid, monitore ja tööpinda. Pakid sisaldavad kõige jõhkramaid asju, milleks inimene on võimeline.
Kriminaalpolitsei ülemkomissar Sari Sarani toob näite eelmisest aastast, kui Hispaania politseilt saabus abipalve ja sellega koos videomaterjal. Videos vägistas heledate juustega mees väikest last. Laps võis olla vähem kui 5-aastane. Kuivõrd tegija nägi välja nagu põhjaeurooplane, saatis Hispaania politsei abipalve kõikidesse Põhjamaadesse. Materjali uuriti kõigepealt Vantaal ja saadeti siis edasi teistesse Soome politseijaoskondadesse.
Mõne aja pärast saabus vihje ja selgus, et mees oli pärit Ida-Soomest. Ent kaugemale sellest ei jõutud. Isikut ei suudetud leida, samuti mitte ohvrit.
Soome politsei saab suurema osa laste ärakasutamist puudutavatest vihjetest just nõnda. Välismaine politsei või telefonioperaator märkab võrgus midagi kahtlast. Tegemist võib olla Instagrami vestluse või ärakasutamist kujutava videomaterjali edastamisega.
Sari Sarani on seda meelt, et laste seksuaalse ärakasutamise osas ei tohi olla sinisilmne. Ta on pidanud korduvalt selgitama Oulu laste ärakasutamise juhtumeid. Sarani hoiatab, et praegusel selfi-ajastul võidakse panna veebi üles liiga atraktiivseid pilte. Oulu juhtumid on Soomet vapustanud, aga Sarani jaoks on need vaid piisake meres. Sarani töötab kriminaalpolitsei küberkuritegude vastases üksuses ja seal näeb selliseid asju igapäevaselt. Sarani tõdeb, et laste seksuaalse ärakasutamise kohta tulnud teadete hulk on plahvatuslikult kasvanud. See ei puuduta ainult Oulut, Soomet või migrante, see on nii terves maailmas.
Politsei ei oska seletada miks see nii on. Kas on ärakasutamine kasvanud? Või saab politsei infole paremini ligi? Juhtumid on iga korraga jõhkramad. Uus ilming on videod, milles täiskasvanu kuritarvitab väikest last. Lõigub ja piinab. Vägivaldsete videote hulk on kasvanud ja nüüd arutatakse, millest see võib tulla.
Selliste kuritegude ilmnemisel on hakanud ka politseitöö muutuma – vajatakse täiesti teistsuguste oskustega politseinikke ja uurijaid.
Soome politsei ärkas internetiga seotud kuritegude osas pärast Jokela ja Kauhajoki koolitulistamiste juhtumeid 2008. aastal. Siis selgus, et internetis toimub asju, millest politsei võiks olla teadlik. Asutati veebiluureüksus, kuhu värvati esialgu kaks inimest. 2015. aastal asutati küberkuritegevuse vastane üksus, kus töötab 80 inimest ja nende arv kasvab.
Küberkeskus uurib raskemaid küberkuritegusid, teeb küberluuret, aitab vajadusel teisi politseijaoskondi ning teeb tehnilist analüüsi.
Küberkuritegude uurimisega ei tegele enam elukutselt politseinikud, vaid seal on insenere, matemaatikuid, füüsikuid, õigusteadlasi, samuti elektroonika, muusika, arheoloogia ja ajaloo eriala inimesi. Eriti suur puudus on IT-valdkonna spetsialistidest ning inimeste leidmine võtab kaua aega. Seetõttu otsib politsei inimesi lausa sotsiaalmeedia kaudu.
Tüüpilisemad küberkuriteod on häkkimised, teenuse katkestuse rünnakud ja maksekaardipettused. Kõige raskemad juhtumid on aga need, kus kuriteo ohvriteks on lapsed.
Küberkuritegvus laieneb üle kogu maailma. Näiteks on palju ärakasutamist Filipiinidel, kiire interneti levikuga Aafrikasse jõuavad kuriteod sinna. Soomes on lapsi kujutava materjali levitamisega vahele jäänud tavalised soomlased, kel pole kunagi varem politseiga tegemist olnud.
Videoid ainult ei vaadata ja jagata Soomes, neid ka filmitakse Soomes. Nüüd tahabki politsei need pedofiilide võrgustikud avastada. Töö pole lihtne, sest politseil on piiratud võimalused valeprofiilide loomiseks ja nende kaudu pedofiilidega suhtlemiseks. Soome politsei kedagi kuriteole õhutada ei tohi. Seetõttu tuleb enamus materjale välismaalt.
Soome politsei tööd raskendab see, et tingimused ja reeglid on karmimad kui mujal. Näiteks kui USA-st saabub kahtlane isik ja USA politsei palub teda jälgida, siis Soomest vastatakse, et seda ei tohi Soomes teha. Ameeriklased ei saa sellst aru.
Europolis on arutatud viimasel ajal lapse välimusega seksinukkude teemat, mille kasutamine on mitmetes maades keelatud. Suurbritannia toll avastas hiljuti sadu selliseid nukke ja pidas kinni kümneid inimesi, kelle juurest leiti ka laste ärakasutamist kujutavat videomaterjali. Soome toll on samuti avastanud mitmeid selliseid nukke, aga ametivõimud midagi teha ei saa. Laps-seksinuku omamine pole Soomes kuritegu ja politsei isegi ei taotle nende kriminaliseerimist. Sellegi üle imestatakse teistes maades.
Politseinike jaoks on lapsi puudutava materjali läbi töötamine emotsionaalselt raske. Näiteks oli üks vanem politseinik, kes sellega tegeles, aga kui tal sündis lapselaps, siis kulus mitu kuud, enne kui ta jätkata suutis. Kolm aastat tagasi olid uurijad šokeeritud, kui nende kätte sattus nn hämarast veebis algaja pedofiili käsiraamat, kus oli õpetus, kuidas alustada imiku ärakasutamisega. Välismaa kolleegid olid arvamusel, et selle laadisid üles inimesed, kel endal sündis laps.
Lapsi puudutava materjali läbivaatamine nõuab eraldi ettevalmistust, aga see on emotsionaalselt kurnav. Videoid vaadatakse ilma hääleta, et see oleks vähem haavav. Hääled on enamasti väga šokeerivad. Igaüks võib ette kujutada, mis helid kaasnevad, kui inimesele tehakse haiget. Seetõttu kuulatakse heli vaid selleks, et kindlaks teha räägitav keel.
https://www.hs.fi/sunnuntai/art-2000005978027.html
