Soomes on korteriomanikel raske ebameeldivatest üürnikest lahti saada ja tihti on ainus võimalus kohtusse pöördumine.

Soomes üürileandjaid esindava organisatsiooni Suomen Vuokranantajat ry info kohaselt tuleb neile aastas ligi 9000 abipalvet seoses üürnikega. Enamus probleemidest on seotud üürivõlgadega, vahendab Iltalehti.

Kui üürnik on võlgu, soovitatakse üürileandjale kõigepealt üürnikuga rääkida ja küsida, milles on võlgnevuse põhjus. Algul on mõistlik seada sisse viiviseintress ja täitekulud, kuna sageli äratavad väiksed summad juba üürniku üles. Kõige olulisem on kohe teada anda, et üüri maksmisega viivitamine pole lubatud.

Tüütust üürnikust on aga väga raske vabaneda. Üürileandjal on õigus üüri maksmata jätmise korra üürileping lõpetada. Piisab, kui üür on jäänud maksmata 2-3 kuud.

Lepingu võib lõpetada ka siis, kui üürnik on korteri edasi üürinud või korteris elab kokkuleppe vastaselt sees keegi teine. Nende olukordade puhul võib lepingu koheselt üles öelda.

Vahel võib aga juhtuda nii, et üürnikku ei saa välja, kuigi üürnik on ise lepingu üles öelnud. Kui üürnik lepingu lõppedes välja ei lähe, on õigus asi anda kohtusse. Menetlus kestab aga kohtus vähemalt kuu aega ja võib venida pikemaks, kui üürnikule ei saa dokumente kätte toimetada.

Kui aga üürileandja ei saa üürnikku kätte ja korter on üürniku asju täis, siis ei ole omanikul õigust üürniku asju välja tõsta ega ukselukku vahetada ilma kohtu otsuseta.

Alles siis, kui üürnik on ise üle andnud uksevõtmed ja teatanud lahkumisest, võib omanik korteri tühjaks teha. Siin aga võivad olla omad ohud. Nimelt peavad üürniku poolt korterisse jäetud asjad olema väärtusetud. Sellegipoolest tasub üürileandjal üles pildistada ja fikseerida kõik korterisse jäänud asjad.

Kui aga võtmed on veel üürniku käes, võib omaniku võtta vastutusele omavolilise üürniku vara väljatõstmise või kahjustamise eest. Isegi politsei ei saa anda luba korteri tühjendamiseks, see saab toimuda ainult kohtu otsusega.

Korteri üürile andmine on risk, seetõttu tuleks üürnikke hoolikalt valida. Üürnikuga tasub häid suhteid hoida ka konfliktiolukordades, kuigi see võib tunduda üürileandja seisukohalt ebaõiglane.

Üürileandjate tugiorganisatsioon soovitab konfliktiolukordades üürnikule lahkumise eest peale maksta, et vältida tüütuid kohtuprotsesse. See võib tunduda ebaõiglane, kuna üürnik on enne seda tavaliselt juba võlgu. Korteriomaniku huvides on aga leida korterisse kiiresti uus üürnik, et rahaline kahju oleks minimaalne.

https://www.iltalehti.fi/asumisartikkelit/a/b3313be5-9ebb-4183-ab57-dda882e7cb91