Soome Iltalehti ajakirjanik märgib oma arvamusloos, et Soome maksab seoses pagulaste massilise vastuvõtmisega kõrget hinda sinisilmsuse eest ning migrandid on oht rahvuslikule julgeolekule.
Järgneb ajakirjaniku Mika Koskineni arvamuslugu:
Oulu jõhkrate seksuaalkuritegude teema on tõstatanud Soomes laia poliitilise arutelu. Kahjuks saadab seda arutelu jätkuvalt asjaolu, et vähesed poliitikud, asjatundjad või arvamusliidrid julgevad puudutada asja tuuma.
Paljude juhtivate poliitikute väljaütlemised on otse öeldes arusaamatud.
Mõned näited.
SDP esimehe asetäitja Sanna Marin ütles laupäeva õhtul Yle uudistes, et partei on juba pikalt taotlenud politseinike arvu suurendamist. Kas see vähendab vägistamiste arvu? Ei vähenda.
Peaminister Juha Sipilä (Keskerakond) ja rahandusminister Petteri Orpo (Koonderakond) olid väga pehmed Helsingin Sanomate intervjuus (HS 13.1.). Sipilä ütles muu hulgas, et „integratsiooni puhul tuleb pöörata rohkem tähelepanu ühiskonna põhiväärtustele ja sellele, et neid oleks võimalik siin austada.”
Orpo muretses samas väljaandes ametivõimude parema koostöö ja infovahetuse pärast ning seepärast, et noortele on vaja luua „võimalikult lihtsad võimalused ühenduse võtmiseks ja abi saamiseks.” Orpo väitel teeb Koonderakond ettepaneku „välismaalaste toime pandud kuritegude ennetamise tõhustamiseks ja seaduste kiireks vastuvõtmiseks”.
Nüüd on siis Koonderakonnal kiire, kui valimisteni on jäänud kolm kuud.
Põlissoomlaste esimees Jussi Halla-aho leiab õieti, et valitsusel, kus ka põlissoomlased olid kuni 2017. aasta suveni, on olnud 4 aastat aega teha vajalikke otsuseid.
Need on aga jäänud suures osas tegemata.
On arusaamatu, et asjast on hakatud rääkima alles pärast Oulu sündmusi. Enne seda on aga juhtunud väga palju. Liigagi palju. Turu terroristlik pussitamine (kaks surnut), kaks naisetappu Poris (üks põletati elusalt, teisel murti kael), Oulu kirvesurmad (kaks surnut), Otanmäki tapmine (üks ohver), või Kotka tükeldamine (varem vägivalla eest süüdi mõistetud Iraagi mees tappis teise migrandi). See on vaid väike osa.
Kõigi nende juhtumite puhul on teo eest süüdi mõistetud välismaa mees, kes on tulnud Soome varjupaigataotlejana.
Kui siia lisada veel välismaalaste toime pandud vägistamiste suur hulk (ligi 30 protsenti kõikidest juhtumitest 2017. aastal), siis on lõppsaldo väga selge ja karm.
Miks on muretsema hakatud alles nüüd? Miks ei juleta jätkuvalt rääkida ja minna asjaga süvitsi? Selle põhjus on soomlaste piiritu sinisilmsus ja sellest tulenev pohmell, mida paljud juhtivad poliitikud, asjatundjad ja arvamusliidritest eliit tunnetab nüüd oma naha peal.
Kuni nende päevadeni on multikultuursuse eesmärk ja ihalus olnud Soomes nii oluline asi, et selle varjus on heaks kiidetud ja vaadatud läbi sõrmede peaaegu kõigile migratsiooniga seotud probleemidele. Pean siin silmas eelkõige varjupaiga taotlejaid.
On räägitud vajadusest tööjõu järele isegi pärast seda, kui statistika ja aeg on näidanud, et paljud Soome tulijad, nagu somaallased ei hakka õieti tööle.
Kõige tipp oli loomulikult 2015. aasta, kui Soome saabus üle 32 000 varjupaigataotleja. Kui keegi üritas algatada diskussiooni, et võttes sel moel ja nii palju inimesi vastu näiteks Iraagist, kirjutame alla volitusele kuritegevuse kasvamise kohta.
Selles asjas oleks pidanud juba siis, või isegi palju varem käima normaalne ühiskondlik arutelu. Seda meil osatakse väga hästi näiteks siis, kui räägitakse alkoholi kahjulikkusest. Surmajuhtumid ja kahju on tarbimisega seoses põhjalikult läbi uuritud ja avalikult arutusel, kui see teema iga natukese aja tagant tõstatub.
Migratsiooni-teemalist arutelu aga surutakse maha ja sellega kaasnevad isegi süüdistused rassismis, kui keegi julgeb probleemi esile tõsta. Statistikat leidub küllaga ning isegi pilguheit Rootsi on paljudel silmad avanud. Tundub küll, et „lihtrahvas” on probleemidest aru saanud ning olukord äratab suurenevat muret, isegi raevu.
Mis siis on see arutelu, mida Soomes jätkuvalt pole, aga mille taga kogu asi seisab? Lihtsalt öeldes on asi selles, et Soome on olnud migrantide jaoks liiga ahvatlev maa, varjupaigataotlejatele on antud liiga lihtsalt varjupaik ning selle tulemusel on Soomes liiga palju varjupaigataotlejaid, kes kujutavad endast ohtu rahvuslikule julgeolekule. Milline iseseisev maa lükkab sellise küsimuse vaiba alla?
Eelolevad valimised pidid tulema kliimavalimised, aga neist tulevad migratsioonivalimised. On äärmiselt kahetsusväärne, et see tuli pärast sedavõrd raskeid katsumusi.
https://www.iltalehti.fi/politiikka/a/7473eca8-1c00-4d2c-9770-56c68a3f620c
