Soomes läbi viidud uuringust selgus, et enesetapurisk on kõige kõrgem stressis meestel, kel on kõrgharidus ja hea sissetulek.

Psühhiaater Kari Aaltoneni veebruaris kaitstavast teadustööst tuleb välja, et haridus ja elatustase on need riskitegurid, mille puhul on tulemus ootustele vastupidine, vahendab Iltalehti.

Põhjuseks võivad olla kõrgel sotsiaalsel positsioonil ning hästi hakkama saanud isiku enesekontrolli kaotus või muutus nagu töötus, lahutus või haigus.

Riskifaktorid on veel varasemad enesetapukatsed, depressioon, alkoholisõltuvus ja üksi elamine.

Inimsuhted on need, mis aitavad depressioonis inimesel enesetappu vältida.

Riskifaktorid on samad nii meestel kui naistel, aga naiste puhul omab alkoholisõltuvus suuremat kaalu. Aga see risk on suhteline, sest meeste enesetapurisk on alkoholi tarvitavatest naistest suurem isegi siis, kui mehed alkoholi ei tarvita. Kõige suurem on aga alkoholisõltuvusega meeste risk. Alkohol takistab depressioonist tervenemist ja vähendab enesekontrolli, mistõttu võidakse joobes olekus teha midagi mõtlematut.

Varem enesetappu proovinutel püsib kõrgendatud risk enesetapuks 20 aasta vältel. Eriti otsustavad on aga esimesed aastad pärast enesetapukatset. Enesetapukatse läbi teinud peaks alati minema psühhiaatri vastuvõtule.

Uuringus võeti aluseks kokku 56 826 depressiooni diagnoosi saanud inimest aastatel 1991-2022. Patsiente jälgiti 2014. aasta lõpuni. Neist 2587 tegid enesetapu.

https://www.iltalehti.fi/mieli/a/af1c8f89-7f88-4965-abff-37e3be126e74