Homme, 3. jaanuaril avatakse Kuusalu kalmistub mälestuskivi Eesti vabadussõjas hukkunud Soome vabatahtlikule Aukusti Tuominenile, kes oli tõenäoliselt esimene vabadussõjas hukkunud Soome vabatahtlik.

Mehe lähedased arvasid siiani, et isa läks Ameerikasse. Läinud aasta novembris aga selgus, et Tuominen läks ühena esimestest Soome vabatahtlikest hoopis Eesti vabadussõtta, vahendab Helsingin Sanomat.

Asi sai alguse sellest, et Pohjanmaa jäätmekäitulusettevõtte tegevjuht Heikki Knookala sai teate Soome saatkonnalt Eestis, milles teda otsiti. Nimelt taheti teada anda, et Knookala esi-isa Aukusti Tuominen võitles vabatahtlikuna Eesti vabadussõjas. Knookala on Tuomineni tütre pojapoeg.

Knookala tunnistas, et pere teadis siiani, et isa läks Ameerikasse, nii nagu seda tol ajal paljud tegid. Nüüd tuli välja, et sõjamees Aukusti Tuominen oli Eesti vabadussõjas esimene soomlasest hukkunu.

Tuominen hukkus Eestis luureretkel kokkupõrkes punastega 5. jaanuaril 1919. aastal, kui ta oli Eestis olnud ainult nädala. Tuomineni saatus jäi pikaks ajaks teadmata. Ta maeti 100 aastat tagasi 8. jaanuaril tundmatu Soome vabatahtlikuna Kuusalu kalmistule.

Tema isik selgus alles 2018. aasta novembris, kui Eesti Vabadussõja Ajaloo Selts ja Soome ajaloohuvilised hakkasid välja selgitama hukkunute tausta. Tuomineni auks pannakse 3. jaanuaril Kuusalu kalmistule mälestuskivi. Kivi avatakse riikliku pidutseremooniaga.

Eesti vabadussõjas aastatel 1918-1920 osales kokku 3700 Soome vabatahtlikku. Esimesed soomlased saabusid Tallinna 30. detsembril 1918. aastal jäämurdjaga Tarmo rootslasest majori Martin Ekströmi juhtimisel. Soome kodusõda algas sama aasta algul.

Teiste seas oli laeval 33-aastane moonakas Aukusti Tuominen, kel jäi Soome maha viis last: Aukusti, Juho, Kerttu, Aino ja Selma ning last ootav naine Sanna Tuominen.

Soomes olid selleks ajaks valged kodusõja võitnud, aga Eestis olid punased väeosad jõudnud ligi 30 kilomeetri kaugusele Tallinnast. Eesti saatis laiali abipalved üle terve maailma.

Soomes loodi 27. detsembril Eesti Abistamise Peakomitee, mis hakkas värbama vabatahtlikke. Enne soomlasi saabus Eestisse Inglise laevastik, mis kaitses laevade teekonda.

Oskar Kurvits meenutab raamatus Vabadusmonument 1936, et eestlased ei uskunud oma silmi, kui nägid Soome vabatahtlikke saabumas. Nad olid kaua oodanud välismaalt abi ja pidanud pettuma. Kuulda polnud tervitushõiskeid ega hurraahüüdeid, vaid inimestel olid pisarad silmis. Soomlased pidasid algul vastuõttu külmaks, aga siis said aru, et liigutus olid sedavõrd suur, et see võttis sõnatuks.

Aukusti Tuominen jõudis ära kuulata peaminister Konstantin Pätsi kõne Tallinna sadamakail. Ta marssis Pori marsi saatel Peetri, praegusele Vabaduse väljakule, kus tervituskõnega esines Eesti kaitseväe juhataja, kindral Johannes Laidoner.

Kui järgmised Soome vabatahtlike üksused jõudsid Tallinna 3., 4., ja 5. jaanuaril, oli Aukusti Tuominen juba rindel. Ta hukkus esimeses kokkupõrkes, räägib Eesti Vabadussõja Ajaloo Seltsi aseesimees Ain Krillo.

Ajalooselts jõudis soomlase jälile, kui 2013. aastal valmistati ette raamatut vabaduse risti saajatest. Vabaduse rist oli aumärk, mis anti Vabadussõjas osalenutele. Raamatu ettevalmistajad märkasid, et üks soomlane on kadunud.

Tuominen oli koos viie soomlase ja viie eestlasega läinud luureretkele Kiiu vallas asuvasse Kosu külla, 40 kilomeetrit Tallinnast Narva poole. Punased olid juba külla jõudnud ja puhkes võitlus. Ka punaste poolel oli soome keele oskajaid. Oli võimalik, et Tuomineni tappis teine soomlane.

Tuomineni surnukeha leiti alles järgmisel päeval. Seda kinnitasid Eesti leitnandi Nikolai Tutšinski märkmed. Mehe varustus, saapad, müts ja dokumendid olid röövitud. Eestlased meest ei tundnud ja soomlased kiirustasid Narva poole. Kahju küll, aga mees unustati maha.

Reamees Aukusti Tuominen eemaldati Soome sõjaväelaste nimekirjast 18. jaanuaril, kui Narva oli võetud. Kompanii juht Anto Eskola oli andnud teada Tuomineni hukkumisest. 18. jaanuaril saatis Eskola major Ekströmile telegrammi: „Elagu, Narva on soomlaste käes.”

Eskolat peeti Narva vabastajaks Eestis kaks järgmist aastakümmet. Aukusti Tuominenile omistati 1923. aastal Eesti Vabaduse rist.

Soomes aga Aukusti Tuomineni kohta mingeid teateid polnud. Tema naine pani 14. mail 1921. aastal lehte kuulutuse: „Kui 3 aastat ära olnud mees Aukusti Tuominen aasta jooksul tagasi ei tule, siis olen temast vaba.” Varsti pärast seda hakkas Sanna Tuominen saama Eestist lesepensioni.

Heikki Knookala on tulemas nüüd 3. jaanuaril Eestisse avama oma esi-isale püstitatud hauakivi. Ta oli lugenud Eesti vabadussõjas osalenud Põhja poegadest, aga ei teadnud, et nende hulgas on tema sugulane. Põhja pojad võitlesid põhiliselt Lõuna-Eestis. Neid teatakse paremini kui Kirde-Eestis Narva vallutanud soomlaste esimest vabatahtlike väesalka.

Knookala arvab, et esiisa minekust Eesti vabadussõtta vaikiti perekonnas seoses kodusõja haavadega. Hiljem polnud see enam teada. Knookala võttis ühendust ka Rootsis 1932. aastal sündinud tädiga, keda Aukusti Tuomineni lesk Sanna Tuominen oli hooldanud. Tädi oli samuti hämmingus. Peres oli varem arvatud, et Aukusti Tuominen läks Ameerikasse.

Mis võis olla aga põhjus, et 5 lapse isa läks vabatahtlikuna Eesti vabadussõtta. Üks põhjusi võis olla kättemaks. Nimelt olid punased tapnud 35-aastase metsatööde juhi Juho Ahlqwisti. Tuomineni nimi oli enne soomendamist samuti Ahlqwist. Viha venelaste vastu oli tol ajal perekonnas suur. Kardeti, et kui Eesti langeb venelaste kätte, siis on venelased kohe Soomes. Motiveerida võis ka hea palk, kuna Eesti valitsus lubas lihtsõduritele 300 marka kuus.

Eesti vabadussõjas hukkus 190 soomlast. Aukusti Tuomineni täpne matmispaik Kuusalu kalmistul on teadmata. Mälestuskivi avamisel osalevad Eesti ja Soome välisministrid Jüri Luik ja Jussi Niinistö, lisaks Eesti valitsuse ja riigikogu esindajad, kõrgemad ametnikud, sõjaajaloolased ja Heikki Knookala abikaasaga.

Mälestuskivil on tekst: „Sotilas Aukusti Tuominen, S. 30.8.1885 Lapua. S. 5.1.1919 Kosu küla. 1. soome vabatahtlike salga 1. kompanii. Maetud tundmatu Soome sõdurina.”

https://www.hs.fi/paivanlehti/30122018/art-2000005950159.html?share=cefff241b05cdec2be8f7f1ae218f605