Soomes on levinud arusaam, et kuiv puu põleb paremini kui märg ning et ahjus põletamiseks peavad küttepuud vähemalt aasta riidas seisma.
Tegelikkuses on teaduslikult ära tõestatud, et märg puu põleb kuivast paremini, kui temperatuur on piisavalt kõrge. Seda teadsid juba meie esiisad, aga see teadmine on vahepeal ära ununenud ning asendunud eksliku teadmisega, vahendab Suomen Kuvalehti.
Märjas puus on energiat rohkem kui kuivas. Märjad puud põlevad teatud kuumusel ilusti ära ning tekkiv veeaur aitab veel põlemisele kaasa ja annab lisaks energiat.
Soomes pole alati küttepuid kuivatatud. Vanemad taadid teavad rääkida, et kui vanasti metsatöödele mindi, siis langetati kõigepealt üks kask, raiuti see halgudeks ja tehti lõke. Tuletegemisele aidati kaasa kasetohu laastudega.
On muidki vanu tarkusi, mis on uuesti kasutusele võetud. Näiteks see, et enne seemne külvamist pole vaja maad künda, sest tahe maa on külvamiseks parem, see pole nii tihe ja seda on hooldanud vihmaussid. Nüüdki juba külvab iga kümnes Soome põllumees seemne kündmata maale.
Siis on ekslik arusaam, et kui hundid ründavad, siis tuleb nad tappa. Tulemus on risti vastupidine: kui alfaisane maha lasta, siis laguneb kari laiali ja inimeste probleemid suurenevad, sest ringi hulgub suur hulk kodutuid uut asukohta otsivaid isendeid.
Samuti on ekslik arusaam, et õige sünnitusasend on selili. Loodusrahvad sünnitavad kummargil, kuna see on inimese loomulik sünnitusasend.
Paljud koolitarkused on pea peale pööranud. Pluuto ei olegi planeet ja Kolumbus polnud esimene eurooplane Ameerikas.
Inimene aga eriti teadust ei usalda. Varasemate teadmiste kummutamise isa oli Saamose Aristarkos, kes juba mitu tuhat aastat tagasi tegi kindlaks, et Maa tiirleb ümber Päikese, mitte vastupidi. Kulus aga aastatuhandeid, enne kui see tõde inimeste poolt õigeks tunnistati.
Pluuto arvati planeetide hulgast välja juba 2006. aastal, kuna oli avastatud kümneid selliseid taevakehi. Kui kõik need „Pluutod” oleks planeetideks tunnistatud, siis oleks nimekiri tulnud pikem kui Piibliraamat.
Levinud väärarusaam on ka puhtuse hoidmine. See sai alguse haiglatest, kus tänu puhastele tingimustele õnnestus päästa mõned operatsioonijärgsed patsiendid. Tehti järeldus, et puhtust tuleb hoida igal pool. Suures puhtuse hulluses keelati lastel liiva söömine, kuigi just seeläbi saab laps vajalikud bakterid, mis aitavad organismil areneda ja haigusi ära hoida. Kodu ja keha hakati nühkima ainetega, mis hävitavad „kõik” bakterid, kuni saadi aru, et ka bakterite hulgas on kasulikke, mis aitavad inimesel tervena püsida. Kui hävitada kasulikud bakterid, pääsevad mõjule kahjulikud, mis valmistavad inimesele veel palju rohkem peavalu.
Veel sadakond aastat tagasi räägiti, et enese rahuldamisest kukuvad juuksed välja ja käed hakkavad värisema, nüüd aga lausa soovitatakse seda kui sooloseksi, mis aitab inimesel rahuneda ja stressi leevendada.
On ka muid muutuseid. Varem peksti lapsi, kuna arvati, et see on hea. Nõrgemaid rahvaid sunniti orjusse, kuna nii oli õige. Vaimsete probleemidega inimestel lõigati ajust tükke välja. Lobotoomia leiutaja sai Nobeli preemia.
See näitab, et ka teaduses muutuvad arusaamad. Veel mõned aastakümned tagasi laialt kasutusel olnud köharohi on tunnistatud ametlikult täiesti kasutuks. Inimestes tekitavad siiani erimeelsusi piima joomise või vaktsineerimise vajalikkus.
Nii nagu kunagi tekkis eraldi teadusharuna ökoloogia, võib tulevikus teaduseks saada ka see, kuidas asju teha. Kas foori taga peaks käigu välja lülitama või hoidma seda sees? Kas vistrikke tohib pigistada või mitte? Kas hambaid tuleks pesta enne hommikusööki või pärast seda? Mis on tõde?
Totuus: märkä puu palaa paremmin kuin kuiva – Yhä useampi itsestäänselvyys paljastuu luuloksi
