Tänaseks on jälle oodata Prantsusmaal teedele ja tänavatele sadu tuhandeid inimesi, kes tulevad välja Prantsuse praeguse valitsuse ükskõiksuse ja rahvavaenulikkuse vastu.
Ent millest sai uueks Prantsuse revolutsiooniks tituleeritud sündmuste jada alguse? Väidetakse, et kõik algas ühe 51-aastase õblukese bretooni, 9000 elanikuga Ploërmeli linnakesest pärit Jacline Mouraud’ postitusest sotsiaalmeedias 18. oktoobril tänavusel aastal.
Tegemist on prantslanna emotsionaalse reageeringuga planeeritavale kütusetõusule, teede äärde pandud kiiruskaameratele ja Prantsuse presidendi ükskõiksusele. Naine seletas riigi juhtkonnale suunatud pöördumises, mismoodi kütuseaktsiisi tõus mõjutab lihtsaid prantslasi.
Ootamatult läks see pöördumine väga paljudele korda ning lühikese ajaga jagati seda postitust sadu tuhandeid kordi ja vaadati ligi 6 miljonit korda. Praeguseks on Mouraud’st saanud üks Prantsuse nn kollaste vestide liikumise eestvedajaid.
Kuu aega pärast postitust, 17. novembril kogunes üle Prantsusmaa ligi 290 000 inimest teede äärde, et avaldada protesti kütusehindade tõusu vastu. Nad kandsid kollaseid turvaveste, sellest sai liikumine hiljem oma nime. Meeleavaldused olid spontaansed ja kohalikud, nende organiseerimises ei osalenud asutusi, ei parteisid ega ametiühinguid.
Järgmisel päeval, 18. novembril teatas Prantsuse peaminister Edouard Philippe, et mingit taganemist plaanidest rahva survel ei toimu.
Nädala pärast, 24. novembril oli Pariisis suur meeleavaldus, mille politsei maha surus. Kolme päeva pärast, 27. novembril lubas president Emmanuel Macron väikseid järeleandmisi.
Pärast seda, 1. detsembril olid Pariisis juba massilised meeleavaldused. Meeleavaldusel Pariisis osales 136 000 inimest ja need muutusid vägivaldseks. Meeleavaldustega liitusid anarhistid ja teised äärmuslikud vasakpoolsed rühmitused.
Järgmisel päeval, 2. detsembril kutsus president Macron kokku kriisinõupidamise.
Vahetult pärast seda, 3. detsembril kohtus peaminister Edouard Philippe poliitiliste parteide esindajatega, aga kollaste vestide esindajad keeldusid tulemast. Teede sulgemised ja protestid jätkusid üle Prantsusmaa.
Samal päeval, 3. detsembril liitusid protestidega kooliõpilased, kes on käimasoleva koolireformi vastu. Paljudes kohtades oli õppetöö häiritud.
Järgmisel päeval, 4. detsembril võtab valitsus omale aega, andes teada, et aasta algusele planeeritud aktsiisitõus lükatakse poole aasta võrra edasi. Valitsus lubab, et gaasi ja elektri hind talvekuudel ei tõuse. Kollased vestid polnud sellega nõus ja protestid jätkusid.
Täna, 8. detsembril on valitsus taas raskete valikute ees. Tänavatele on lubanud tulla sajad tuhanded protestijad. Pariisi turismiatraktsioonid, kaubanduskeskused ja osa metroojaamadest on suletud.
Meeleavaldustes on hukkunud 4 inimest ja saanud vigastada sadu inimesi.
