Dresdeni linna koduperenaisel Melitta Bentz’il oli komme kutsuda enda poole korrusmaja korterisse külla naabrinaisi ja pakkuda neile kohvi. Aga talle ei meeldinud see, et kohvile tekkis kibe maitse juurde.
Melitta sai aru, et kohvile jättis kehva maitse puru, mis tassi seisma jäi. Naine tegi oma köögis erinevaid katseid ja lõpuks leidis, et kohv maitses kõige paremini, kui see oli filtreeritud läbi tavalise koolivihiku kuivatuspaberi. Kuivatuspaberit kasutati tollal vihiku lehtede vahel, et tint lehti ära ei määriks, vahendab Yle.
Bentzi kohvimasin sündis nii, et plekkpurgi põhja löödi naelaga augud ja paber pandi purki sisse. Sinna pandi kohvi ja vesi valati peale.
Naabrinaised olid väga rahul nii kohvi maitsega kui sellega, et kohvi sees ei ujunud enam purud. Nad innustasid Bentzi oma leiutist registreerima ja kasutusele võtma.
Kui Saksa keiserlik patendiamet leiutise registreeris, asutas naine 73 penniga oma firma 15. detsembril 1908. aastal.
Algul müüdi lihtsalt ümmargusi paberilehti, praegu laialt kasutatavad paberkotid tulid müügile hiljem. Filtrikohv meeldib eriti soomlastele, seda eelistab küsitluste põhjal 57 protsenti 15-79-aastastest Soome elanikest. Kohvi juuakse aga 93 protsendis soome kodudest. Neis kodudes 85 protsendi puhul kasutatakse filtrikohvi.
Filtrikohvi eeliseks on selle lihtne valmistusviis. Teine viis, espresso nõuab eraldi suruvett.
Filtrikohvi tegemine päris lollikindel ka pole, sel on oma nõksud. Näiteks on väga oluline vee temperatuur. Vesi peaks olema temperatuuriga 92-96 kraadi. Tavaliselt räägitakse kohvi keetmisest, aga keetma kohvi ei pea. Enne filtrikohvi tulekut aga pandi kohvi keevasse vette. See muutis maitse kibedaks. Paljude kaasaja kohvikeetjate probleem on see, et vesi pole piisavalt kuum. Kui temperatuur on madalam, siis jääb kohvi maitse puudulikuks.
Bentzi leiutatud Filtrierapparat sai Dresdeni 1911. aasta hügieenimessil kuldse ja hõbedase auhinna. Messil käis 5,2 miljonit külastajat. Pärast seda enam puruga tassis kohvi Saksamaal ei joodud.
Pärast esimest ilmasõda oli firmas Melitta juba 80 töötajat, filtreid valmistati kahes vahetuses. Praegune filtrikott tuli turule 1936. aastal, kui pojad olid emalt firma juhtimise üle võtnud.
Teise ilmasõja ajal Melitta firma filtreid ei valmistanud, kuna töötajad pandi tegema padasid, katlaid ja vööpandlaid sõduritele. Enamus töötajaid olid sunnitöölised, kellele firma maksis välja hüvitise 2000. aastal.
Pärast sõda võtsid liitlased Melitta tegevuse 12 aastaks üle, kuna ettevõte oli olnud natside musterfirma.
Praegu kasutatakse kohvimasinates metallist korduvkasutusega filtreid, aga parima maitse saab jätkuvalt kasutades õiget Melitta paberfiltrit. Kõige parem tulemus saadakse valget värvi filtriga, kuna selles on vähem ebemeid.
On veel nippe: kohvifilter tuleks enne kohvi valmistamist veega läbi üle uhtuda. Nõnda eemaldatakse ebemed, mis võivad maitset mõjutada. Märjaks tehtud paberit kasutades valmib kohv ühtlasemalt. Kohvi tegemiseks tuleb kasutada eraldi vett, mitte seda, millega filtrit pesti.
Kohvifiltri looja Melitta Bentz suri 1950. aastal, kui ettevõte oli veel liitlaste kontrolli all. Tema silmad ei näinud filtri tohutut edu, mis järgnes vaakumpakendatud kohvi müügile Saksamaal 1962. aastal. Lõplik müügiplahvatus saabus aga 1965. aastal, mil Saksamaal tulid müügile esimesed kohvimasinad.
Melitta firmal läheb jätkuvalt hästi. Väiksest Dresdeni ettevõttest alguse saanud firma käive oli eelmisel aastal 1,5 miljardit eurot.
https://yle.fi/uutiset/3-10553284
