Soome ei kasuta aasta lõpuks planeeritud 2,2 miljardi euro suurust laenupaketti, mis tähendab, et riigivõlg väheneb esimest korda viimase 10 aasta jooksul.
Soome jaoks on see väga hea uudis ja näitab, et riigi tulud ületasid üle pika aja esimest korda kulusid. Soome riigikassa kinnitas seda infot valitsusele nädala lõpus, vahendab Helsingin Sanomat.
Rahandusminister Petteri Orpo väitel on see nii psühholoogiliselt kui sümboolselt oluline asi. Peaminister Juha Sipilä nimetas seda samuti väga heaks uudiseks.
Pärast üleilmse finantskriisi puhkemist on Soome pidanud igal aastal võtma juurde uut laenu, et kulusid katta ning riigivõlg on sellega seoses mitmekordistunud. Sama pidi jätkuma ka käesoleval aastal. Algul kavandati lisalaenu suuruseks 3 miljardit, aga nüüd hoopis vähendatakse võlga 0,9 miljardi võrra. Nõnda jääb Soome võlasumma 105 miljardi euro piirile.
Osaliselt on selline olukord seotud ühekordsete tuludega, kuna riigifond Finnvera maksab tagasi 1,5 miljardi euro suuruse laenu. Lisaks on valitsus müünud riigivara varasemast enam. Sellele vaatamata arvestas valitsus veel oktoobrikuus, et riigivõlg kasvab tänavu üle miljardi euro võrra.
Konkreetset seletust veel 2,2 miljardi eurose ülejäägi kohta pole. Üks põhjendus on see, et riigifondidesse on tulnud oodatust enam raha. Näiteks riigi eluasemefondile Ara on makstud laene oodatust rohkem tagasi. Summast 1,4 miljardit aga tuleb sellest, et riigi kulud on olnud tuludest sedavõrd madalamad. See on seletatav majanduse parema olukorra ja hõive suurenemisega, mida valitsus on toetanud. Lõplik selgus saabub aprillis, kui riigi raamatupidamine kokku võetakse.
Sellele vaatamata pole rahandusministri väitel suurteks valimislubadusteks veel põhjust. Tuleval aastal võib olla taas vajadus laenu juurde võtta, kuna majanduse ja hõive kasv aeglustuvad ning rahvastiku vananemine suurendab kulusid.
Rahandusministeeriumi arvestuste kohaselt riigivõlg suhtes SKP-ga kahaneb veel mõned aastad, aga pöördub siis 2020. aastast kasvule seoses elanikkonna vananemisega. Võla vähenemine ei tähenda ka seda, et väikse sissetulekuga inimeste sotsiaaltoetusi võiks hakata suurendama. Valitsus on pühendunud majanduse kordategemisele, nii et täiendavateks kulutusteks veel võimalusi pole.
https://www.hs.fi/talous/art-2000005933840.html
