Soome naabrid Rootsi, Taani ja Norra pakuvad datakeskustele soodsamat elektrit, mistõttu on Soome hakanud kaotama uusi projekte.
Veebikaubandushiid Amazon teatas kolmapäeval uue datakeskuse rajamisest Rootsi. Apple, Facebook ja Google on rajamas datakeskusi teistesse Põhjamaadesse, vahendab Helsingin Sanomat.
Soome pakub küll datakeskuste rajamiseks soodustusi, aga teised riigid pakuvad veel suuremaid soodustusi. Soomes on datakeskustel samad soodustused mis ülejäänud tööstusettevõtetel ehk nad maksavad maksu 0,7 senti kWh eest. Tavatarbijate maks on 2,25 senti kWh eest ehk enam kui kolm korda suurem.
Elektri hind on aga datakeskuste jaoks määrava tähtsusega. Näiteks Soomes Mäntsäläs asuv Vene Yandexi 50 MW datakeskus tarbib aastas elektrit 22 miljoni euro eest ja elektri hind on 50 eurot MWh eest.
Veel 2009. aastal, kui Google rajas datakeskuse Haminasse, oli Soomes hind madalam. Nüüd on aga teised Põhjamaad hinna alla lasknud. Rootsis maksavad datakeskuse maksu ainult 0,05 senti kWh eest ehk 14 korda vähem kui Soomes. Alla 5 MW datakeskuste puhul on vahe veel suurem. Norras on tase sama mis Rootsis.
Elektri hind ise Põhjamaades ei erine, see on ligi 5 senti kWh eest. Vahe ongi maksus, mis muudab Soomes elektri Rootsi omast 13 protsenti võrra kallimaks. Suured tarbijad aga jälgivad hinda vähe tähelepanelikult ja juba väike erinevus võib osutuda otsustavaks.
Muidu on kõik Põhjamaad datakeskuste jaoks ühtviisi head kohad. Elektrivõrgud on kindlad, elektri hind suhteliselt soodne, andmesideühendused head, olemas on piisavalt tööjõudu ja elektri tootmine on keskkonnasõbralik. Nii on suurte keskuste puhul määravaks elektri lõpphind.
Soome jaoks on datakeskused väga olulised, kuna nende ehitus pakub tööd tuhandetele ja ülalpidamine sadadele inimestele. Lisaks kasutavad datakeskused oma tegevuses tervet rida allhankijaid, kes saavad samuti tööd. Põhjamaades on datakeskused olulised ka kaugkütte poolest, kuna nad toodavad soojust ja seda saab talvel kasutada hoonete soodsamaks kütmiseks. Soojemates maades läheb datakeskuste toodetud soojus raisku. Datakeskus sobiks seetõttu näiteks Espoosse, mille katlamaju köetakse praegu veel kivisöega.
https://www.hs.fi/talous/art-2000005930362.html
