Soome iseseisvuspäeval süüdatakse aknalaual traditsiooniliselt kella 18 ajal kaks küünalt.
See traditsioon pärineb juba 18. sajandist Rootsi ajast. Siis tähistati küünaldega kuninga perekonda nende tähtpäevadel või Soomes viibimise ajal, vahendab Iltalehti.
- sajandi lõpus aga muutusid küünlaid vastuhaku vahenditeks ning neid hakati venestamise vastase sümbolina okupatsiooni ajal põletama Runebergi päeval 5. veebruaril.
Kui iseseisvuspäev toodi 1919. aastal detsembrikuusse, siis hakati küünlaid sel päeval põletama. Kuni 1946. aastani tegutsenud Iseseisvuse liit soovitas 1927. aastal küünlaid põletada kell 18-21.
Küünalde traditsioon on püsinud kuni tänase päevani. Iseseisvuse liit aga küünalde arvu kindlaks ei määranud.
Miks siis just kaks küünalt? Sellele selget vastust polegi. Kahte küünalt on seletatud kodu ja isamaaga, ent üks sõjaväetarkus räägib sellest, et küünaldega tähistati turvalist kodu.
Ent on ka kolmas seletus. Vanasti olid aknad jagatud väiksemateks ruutudeks ning aknalauale pandi üks küünal kummagi ruudu kohta.
Üks võimalus on veel see, et kaks küünalt paistavad aknalaual paremad välja. Kolme küünla puhul oleks keskmine jäänud varju ning neli oleks olnud juba priiskamine.
Küünalde värv on aga muutunud valgest sini-valgeks alles viimaste aastakümnete jooksul. Varem küünlad sini-valged polnud.
https://www.iltalehti.fi/asumisartikkelit/a/201712052200582160
