Soomes on asutud kritiseerima endist peaministrit Esko Ahot, kes on Vene suurima panga, praegu Lääne sanktsioonide all oleva Sberbanki juhatuse liige.
Aho on Sberbanki juures tegev alates 2016. aastast. Sberbank kuulub valdavas osas vene valitsusele. See on osa Venemaa valitsusest, mistõttu kehtestati panga suhtes sanktsioonid pärast Krimmi annekteerimist ja Ida-Ukraina sõja toetamist 2014. aastal, vahendab Helsingin Sanomat.
Pidevalt Moskva vahet sõitev 64-aastane Aho on ühtlasi Soome idaeksporti toetava lobiettevõtte East Office juhataja. Kokku on Ahol viis ametit, mis on kõik seotud Venemaaga. Lisaks Sberbankile ja East Office’ile on ta Soome-Vene kaubanduskoja juht, Skolkovo tehnoloogiakeskuse juhatuse liige ja Venemaa presidendi majandusakadeemia lektor.
Aho ülesanne on edendada Soome-Vene suhteid kõige kõrgemal tasemel. Aho tegutseb Sberbanki igapäevases juhtimises, ta on panga strateegiakomitee ja riskikomitee liige. Aho ütleb, et tema tegevus ja vastutus on nagu iga tavalise börsiettevõtte juhtkonna puhul.
Sberbankil on Venemaal 88 miljonit klienti. Pank tegutseb ka üle 20 välisriigis. Sberbanki suhtes on kehtestatud Lääneriikide sanktsioonid ja Soome on nende hulgas. Aho saab Sberbankist head raha. 2016. aastal teenis ta 116 000 eurot. 2017. aastal oli teenistus 330 000 eurot.
Aho peaministriks olekust on möödas 23 aastat. Ta oli Soome peaministre rasketel kriisiaastatel 1991-1995. Pärast poliitikast lahkumist oli Aho 2003. aastal raskes olukorras, sest toonane president Tarja Halonen lõikas ära tema saamise Soome keskpanga juhiks. Pärast seda tegutses Aho juhtivatel kohtadel algul Sitras ja siis Nokias.
Aho suhtleb Venemaa kõige kõrgemal tasemel, kuni Putinini välja. Aho tunneb hästi Sberbanki juhti German Grefi, keda peetakse mõjukuselt Venemaa teiseks meheks. Hea tuttav on ka Vladimir Mau, kes on Gazpromi juhatuse liige ja Venemaa presidendi majandusakadeemia rektor. Lisaks tunneb Aho hästi Anatoli Tšubaisi, kes on nanotehnoloogiafirma Rusnano juht ja Aleksei Kudrinit, endist rahandusministrit, kes on nüüd riigikontrolli juht. Lisaks kuulub Aho tuttavate ringi Aleksei Murdašov, terase- ja kaevandusfirma Severstal põhiomanik ja juht, keda peetakse maailmas jõukuselt 60. inimeseks.
Aho räägib, et soomlastest peetakse Venemaal väga lugu, kus Soome on Venemaale teatud eeskuju. Aho on omakorda Soome praeguse peaministri Juha Sipilä oluline nõuandja.
Kui Aho käib Moskvas, siis ööbib ta alati lukshotellis Ritz Carlton, mis asub Punase väljaku ligidal. See on hotell, kus 2013. aastal oli väidetavalt ööd praegune USA president Donald Trump, kes oli väidetavalt palunud prostituutidel voodile pissida. Vene võimud olid seda kõike filminud.
Eriline on see, et Aho ei oska vene keelt, kuigi on kuus aastat aktiivselt idanaabri juures toimetanud. Sellest pole suuremat lugu, sest Vene ettevõtlus on rahvusvaheline ja räägitakse palju inglise keelt. Sberbankis toimub pidevalt sünkroontõlge, isegi vahelehüüded tõlgitakse ära. Sberbank peab töötama ka inglise keeles, kuna pank on noteeritud lisaks Moskvale veel Londoni ja Frankfurdi börsidel.
Aho puhul väidetakse, et ta pole selline Putini puudel nagu Saksamaa endine liidukantsler Gerhard Schröder, kellest on saanud naftagigandi Rosneft juht ja kes igal sammul Vene valitsust kiidab. Europarlamendi aseesimees Heidi Hautala aga peab Sberbanki samasuguseks Vene riigifirmaks nagu on Gazprom. Väidetavalt oli just Sberbank finantseerinud Suurbritannia Brexiti kampaaniat. Seetõttu on tõsine probleem, et Soome endine peaminister tegutseb sellises ettevõttes. Hautala pole nõus ka sellega, et Aho ametist on Soomele kasu. Pigem kasutab Venemaa Ahot enda huvides ära. Aho on Hautala arvates Vene valitsuse tööriist. Ühtlasi meenutab Hautala, et Aho on üles kasvanud Urho Kekkoneni juhitud Vene-meelses Keskerakonnas.
Lisaks muule väidetakse ka seda, et Sberbanki kaudu rahastatakse Ida-Ukraina mässulisi. Soomes omakorda räägitakse, et Fennovoima tuumajaama tegelik rahastaja on Horvaatia ettevõtte Migrit Solarna asemel Sberbank. Nimelt on Soomes otsustatud, et Fennovoima rahastus peab tulema Euroopa Liidust.
Samas on Aho paljude asjade suhtes venemaal kriitiline. Majandus on täielikult sõltuv gaasi- ja naftaekspordist, kuigi eesmärgiks on võetud innovatsioon. Venemaa pole õigusriik ja võimude lahusus puudub. See on Venemaa tragöödia, tunnistab Aho. Nõukogude Liit pole tagasi tulemas, aga paljud nõuka-aegsed mõttemallid on jätkuvalt elus ja töötavad, kodanikuühiskond seal Lääne arusaamade kohaselt puudub.
Aho puhul on üks asi selge: mida enam on Venemaa Läänega pärast 2014. aastat konfliktis, seda rohkem on vaja üles osta Aho-suguseid isikuid Läänest, et end paremast küljest näidata. Selliste isikute abil saavad Vene ettevõtted näidata end salongikõlbulikena.
https://www.hs.fi/sunnuntai/art-2000005917312.html
