Järgneb Soome peaministri Juha Sipilä uusaastatervitus.

Läinud aasta on möödunud kui 1918. aasta kodusõja mälestusaasta. See algas parlamendierakondade ühise avaldusega, milles võtsime omaks demokraatia ja õigusriigi põhimõtted ning tõrjusime igasugust vägivalla kasutamist poliitikas. Ühine soov oli, et kodusõja mälestusaastat veedetakse leppimise vaimus.

See soov on täitunud. Mälestusaasta on rahvast ühendanud. Sada aastat hiljem on lõpuks olnud võimalik leinata koos, ilma kättemaksu ja kibeduse vaimuta. Uuringud on toonud väärtuslikku uut infot 1918. aasta sündmuste kohta.

Erakonnajuhtide ühises avalduses lubasime kanda hoolt Soome õigusriigi eest, mis põhineb seaduste austamisel ja sõltumatul kohtusüsteemil. Rõhutasime, et keegi ei saa Soomes võtta õigusemõistmist enda kätte.

Õigusriigi põhimõtteid on paslik meenutada Oulu viimaste nädalate uudiste valguses. Kahtlusalused teod alaealiste seksuaalse ärakasutamise kohta on tekitanud rahva seas šokki ja viha.

Kõigepealt on igal siia tuleval isikul vaja järgida Soome seadust ja austada iga inimese puutumatust. Sellest ei tagane me sammugi. Kuritegude süüdlased võetakse vastutusele vastavalt õigusriigi põhimõtetele. Rasked kuriteod mõjutavad lisaks negatiivselt püsiva elamisloa saamist.

Teiseks on põhjust rõhutada, et kahtlusalustes kuritegudes on sellegi juhtumi puhul süüdi konkreetsed isikud, mitte rahvusgrupid. Politsei uurib ja sõltumatu kohus mõistab karistuse. Soovin, et sündmusi ei kasutataks viha õhutamiseks pagulaste või välismaalaste suhtes. Meenutan, et omakohus on õigusriigis kuritegu, nii nagu ka vihakõne.

–    –    –

Majandusses on lõppev aasta olnud kolmas järjestikune suure kasvu aasta. Tänu kasvule on tööhõive paranenud nii, et valitsustsükli ajal on loodud peaaegu 130 000 uut töökohta. See on omakorda aidanud ära hoida sissetulekute erinevuse ja ebavõrdsuse kasvu.

Tööhõive on kerkinud käesoleval aastal 72 protsendini. Valitsuse eesmärgid on täidetud. Eriti rõõmus olen pikaajalise töötuse vähenemise üle poole võrra. Heaoluühiskonna kaitsmiseks on vaja, et jätkuks kiire kasv. Järgmise valitsustsükli käigus tuleb tööhõive tõsta 75 protsendini. See nõuab teadliku reformipoliitika jätkamist. Näiteks osalise töövõimega inimeste töölesaamist on vaja lihtsustada.

Majanduskasvu on kiirendanud rahvusvaheline nõudlus. Kasvu jaoks on vaja olnud ka teadlikke samme ja koostööd kodumaises asjaajamises. Aasta 2016 konkurentsivõime kokkulepe oli määrava tähtsusega. Tööturuorganisatsioonid aitasid kaasa konkurentsivõime taastamisele. Nüüd võime nautida selle kokkuleppe vilju ehk uusi töökohti.

–    –    –

Soome tugevuste hulka kuulub võime teha koostööd eri ideoloogiliste gruppide vahel. Seda põhimõtet peame järgima tulevikuski.

Viimasel ajal oleme kohanud näiteid sellest, kuidas koostöövõime puudus võib kõigutada isegi stabiilseid demokraatiaid.

Ideoloogiate aeg ei ole möödas, nagu hiljaaegu veel arvati. Vastupidi, demokraatia eeldab tugevaid aatelisi rahvaliikumisi, mis organiseeruvad erakondadeks.

Erakonnad peavad suutma säilitada sideme rahva meeleolude ja soovidega. Kui see ühendus katkeb, siis võtavad erakondade koha üle teised jõud. Kõige negatiivsema stsenaariumi korral näeme tõusmas äärmusrühmitusi, mis teevad avalikult maha demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste põhimõtteid. Ajaloo õppetunnid selliste jõudude kahjulikust mõjust ei unune.

–    –    –

Eeloleva aasta juulikuus saab täpselt sada aastat vabariikliku valitsemisvormi kehtestamisest. Soome valis monarhia asemel rahva võimuga demokraatia. Vabariik tähendab seda, et soomlased on ühiskonnas võrdsed, samaväärsed. Vabariik oli sada aastat tagasi usaldusavaldus sellele, et võim kuulub rahvale ja rahvas suudab teha koos vastutustundlikke otsuseid.

Eeloleva aasta aprillikuus tähistame demokraatia pidupäeva, kui toimuvad parlamendivalimised. Ees on tõsised väljakutsed nii kodu- kui välismaises koostöös. Soovin ausat valimisvõitlust, kus keskendutakse hirmude õhutamise ja süüdlaste otsimise asemel lahenduse leidmisele. Usun, et ka valijad ühinevad selle sooviga.

Enne jõule oli meil hea näide koostööst, kui kõik parlamendierakonnad peale ühe leppisid kokku ühistes eesmärkides seoses kliimapoliitikaga. See annab meile tugeva kindlustunde järgmise aasta teisel poolel Euroopa Liidu eesistujamaana.