Meelitatakse isegi alla 10-aastaseid tüdrukuid – Soome keskkriminaalpolitsei selgitab, mida kujutab endast alaealiste „grooming”

Soomet on šokeerinud juhtum, kus terve rühm, vähemalt 8 pagulase taustaga mehest koosnev grupp on vägistanud ja muul moel seksuaalselt ära kasutanud Oulus üht 10-aastast alglassi tüdrukut. Nüüd selgitab Soome keskkriminaalpolitsei töötaja, mida tähendab alaealiste „grooming” ja kuidas seda ära tunda.

Keskkriminaalpolitsei info kohaselt on laste petmine veebis sama levinud ja organiseeritud kui täiskasvanute petmine. Noori meelitatakse seksile näiteks alkoholi, sigarettide, huuletubaka, narkootikumide või rahaga, vahendab Ilta-Sanomat.

Grooming tähendab protsessi, milles täiskasvanu meelitab ja manipuleerib last seksuaalsetele tegudele. Oulu politsei hoiatas detsembri algul, et välismaalase taustaga mehed on meelitanud veebi kaudu noori tüdrukuid seksile.

Küberkuritegevusele spetsialiseerunud keskkiminaalpolitsei komissar Sami Sarani räägib, et grooming on Soomes üha levinum nähtus. Juhtumeid on tõenäoliselt palju rohkem kui politsei on teada saanud. Groomingu sihtmärkideks on nii tüdrukud kui poisid.

Tavaliselt loob täiskasvanu esimese kontakti internetis, näiteks Facebooki, Instagrami või mõne muu sotsiaalmeedia kanali kaudu. Laste ja noortega võidakse ühendust võtta erinevate rakenduste nagu mängude ja tšättide kaudu. Lapsed kasutavad palju näiteks WhatsAppi, aga ka Instagramis võib tulla laike ja sõbrakutseid. Teised näited on veel Kik Messenger, TikTok ja Snapchat.

Nii meelitajad kui lapsed kasutavad palju uusi rakendusi, millest vanematel ei pruugi aimugi olla. Kasutatakse kõiki interneti pakutavaid võimalusi.

Sarani väitel teevad meelitajad tavaliselt libaprofiili ning panevad profiili pildiks kas poni pildi või midagi seesugust, mis võimaldab lastel neid sõbraks või jälgijaks võtta. Väiksemad lapsed ei saa aru, kui võõras inimene neid sõbraks palub ja nõustuvad sellega. Pärast seda näeb meelitaja juba lapse kohta kõike.

Meelitaja asub suhtlema ja teeb seda enamasti valdkonnas, mis lapsele meeldib. Kui laps on profiili kirjutanud, et talle meeldib tantsida, siis hakatakse rääkima tantsimisest. Teine abinõu on kiitmine. Meelitaja kiidab, et oled ilus, või midagi seesugust.

Meelitaja võidab lapse usalduse kaastunde ja toetustega, näiteks raha ja asjade abil. Kui lapsel on paha tuju ja teda miski ärritab, siis küsitakse, mis teda vaevab, ning pakutakse lohutust. Nii võib ükskõik kelle ära rääkida.

Üks moodus on, et lapsele või noorele pakutakse midagi. Küsitakse, et kas talle meeldib huuletubakas või šokolaad, ja pakutakse seda. Kui lapsele meeldivad loomad, siis pakutakse võimalust hobust silitada.

Meelitajate motiiviks võib olla seks lapsega, või siis lapsest alastipiltide saamine, või väljapressimine sellise materjali abil. Laste petmine on sama organiseeritud ja professionaalne kui täiskasvanute petmine. On avastatud terveid võrgustikke, mistõttu võib rääkida organiseeritud kuritegevusest. Tegevus on enamasti ette planeeritud. Võib olla tegemist mingi tuttavate ringi või rahvusvahelise organiseeritud kuritegevusega, mis otsib uusi sihtmärke. On ka üksi tegutsejaid.

Ohtlikud on nii organiseeritud kui üksikud tegijad, sest mõlema puhul lõppeb asi laste jaoks seksuaalse ärakasutamisega. Halvematel juhtudel kasutatakse lapsi ära regulaarselt ning võetakse toimunu videosse. Neid videoid müüakse ja teenitakse tulu. Lõpuks jõuavad materjalid rahvusvaheliste pedofiilide võrgustike kätte.

Sarani väitel on tavaline, et lapsi meelitatakse alkoholi, sigarettide, huuletubaka, narkootikumide või rahaga. Mõned meelitajad hangivad ainult pildimaterjali. Praeguses selfi-kultuuris on endast piltide saatmise künnis alanenud. Esimene samm ongi endast esimese alastipildi saatmine. Pärast seda on meelitajal juba lihtsam. Edasi palutakse last kohtumisele. Ja nii see läheb.

Politsei paneb lapsevanematele südamel, et nad jälgiksid, mida lapsed veebis teevad. Vanemad võiks küsida lastelt, mis rakendusi nad kasutavad ja kes on nende sõbrad. Kõige hullem on see, kui vanemad veebist üldse ei huvitu ja lasevad lapsel tegutseda enda äranägemise järgi. Vanemad peavad võtma end kokku ja jaksama asjaga tegeleda.

Soome politsei on näiteks saanud välisriikidest infot selle kohta, et lapsed on ise materjale veebi pannud. Alla 10-aastane soome laps võttis end arvuti ees seksuaalsel moel riidest lahti. Ta oli sellises eas, et ilmselt ei teadnud, mida ta teeb. Laps laadis video veebi üles ilma teadmata, kes ja kuidas võivad seda kasutada.

Politsei soovitab laste veebikasutust kodus piirata. Kodus peaks olema ka sellist vanamoodsat koosistumise aega, kus arutatakse asju. Vähemalt selleks, et õppida tavapärast inimlikku suhtlemist, ilma nutitelefonita.

Tänapäeval kasvavad paljud lapsed internetis, ilma vanemliku juhendamiseta. Nende laste enesehinnang kujuneb läbi laikimise ja nõnda pannakse endast üles pilte ja muud, et tähelepanu ja kiitust pälvida. Ent süües kasvab isu ja lõpuks pannakse üles enda tissi- ja tussupildid. Paljud lapsed suhtlevadki ainult veebi kaudu.

Sarani väitel peaks vanemad ise aru saama, mis maailmas toimub ja kuidas asjad internetis käivad. Ja siis käiakse koos lapsega kõik need asjad läbi. Ilma selleta enam tänapäeval elada ei saa.

Vanemad peaks jälgima ka laste kasutuses olevate rakenduste seadeid, kuna need muutuvad pidevalt. Kui nad algul on ühte moodi, ei pruugi nad mõne aja pärast enam seda olla. Kui lapsele lihtsalt telefon kätte anda ja WhatsApp avada, siis on number kohe avalik ja sealt võib tulla mida iganes. Samuti peaks koolide meediatundides rohkem rääkima internetiga seotud ohtude kohta. See aitab tavapäraste õppeainete kõrval inimesel paremini elus toime tulla.

Sarani tunnistab, et politseini jõuab vaid väike osa laste seksuaalse ärakasutamise juhtumitest. Tavaliselt lapsed või noored ei räägi sellest vanematele. Sellega on seotud häbi ja hirm, et vanemad võtavad telefoni käest ära. Vanemad omakorda ei saa aru, kui laste ellu ilmub ohtlikke ilminguid. Kui laps on nagunii koguaeg ninapidi arvutis või telefonis, siis ei märgata, kui seal toimub midagi lubamatut. Märgid, mis hiljem välja tulevad, on ahastus ja eemalolek, isupuudus ja uneprobleemid.

Viimase 30 aastaga on laste ärakasutamine politsei info kohaselt kasvanud mitu tuhat protsenti. Interneti ja sotsiaalmeedia ärakasutamine on kogu aeg arenenud, kontakti saamine lastega on lihtsustunud. Soome politsei on selles võitluses alles lapsekingades.

Sarani tunnistab, et politseil pole kuritegevuse ärahoidmiseks ei vahendeid ega võimalusi. Ent sellised suuremad juhtumid on pööranud asjadele rohkem tähelepanu. Suurbritannias on sellega tegeldud juba aastaid väga tõsiselt. Soomes hakatakse samuti tegelema, kui jäämäe alumine osa nähtavale tuleb. Iga selline juhtum on liiast ja šokeeriv. Sellega peaks tegelema palju enam.

Soome lastekaitseorganisatsiooni Pelastakaa Lapset ry andmetel on seksuaalse ärakasutamise ohvrid enamasti 13-15-aastased, harvem 11-12-aastased.

https://www.is.fi/kotimaa/art-2000005929359.html

Kommentaarid
(Külastatud 1,693 korda, 1 külastust täna)