Lätis on 27 aastat arutatud KGB arhiivide avalikustamise teemat ja nüüd on parlament otsustanud, et detsembrikuu jooksul arhiivid avalikustatakse.
Arhiivides on tuhandete lätlaste nimed, kes tegid koostööd KGB-ga. 2000ndatel aastatel otsustas parlament kolmel korral arhiivid avalikustada, aga siis ei kinnitanud president Vaira Vike-Freiberga seda otsust. Arhiivide salastamist pooldab asjaolu, et seal võib olla ka süütuid inimesi, vahendab Yle.
Nimelt ei selgu inimeste isikukaartidest, mida need inimesed on teinud. Lisaks KGB informaatoritele on seal tõenäoliselt inimesi, kes on muul moel KGB-ga olnud seotud.
Arhiivide avalikustamise poolt on paljud need, keda KGB poolt represseeriti. Lätist läks Siberisse 1949. aasta suurküüditamise ajal 35 rongitäit inimesi. Siberis pandi inimesed tööle päiksetõusust kuni päikseloojanguni. Kui tööd tegid, said päevase toiduannuse – 200 grammi leiba. Esimesel talvel suri kolmandik lastest ja vanuritest nälga.
Moskvast anti ette kvoodid, kui palju inimesi tuleb küüditada. KGB otsis inimesi, kes teiste peale kaebaksid. Need, kes keeldusid KGB-ga koostööst, võisid ise Siberisse sattuda. Siberi rongides oli hulgaliselt inimesi, kes olid keeldunud koostööst KGB-ga.
Lisaks ähvardustele pakkus KGB informaatoritele soodustusi nagu korter väljaspool järjekorda.
Küüditatute hulgas on palju ka neid, kes on arhiivide avalikustamise vastu. Nimelt oli palju neid, kes andsid KGB-le teadlikult valeinfot. Kuivõrd paljud neist on juba surnud, võib nimede avalikustamine heita nende sugulastele halba varju. See võib kaasa tuua nõiajahi ja riigi reetmine on Lätis väga halva tähendusega.
Samas ei pea paljud rahvasaadikud nimekirjade avalikustamist veaks, sest kõigil on võimalus oma lugu ära rääkida. Mujal Ida-Euroopas, kus julgeoleku kaastöötajate nimekirjad on avalikustatud, pole see mingit nõiajahti ega enesetappude lainet kaasa toonud.
https://yle.fi/uutiset/3-10543221
